Venemaa Põhja-Kaukaasia tšerkessi organisatsioonid hoiatavad, et Kreml on suurendamas varjatud mobilisatsioonisurvet, mis langeb ebaproportsionaalselt riigi põlisrahvastele. Aktivistide sõnul on Kabardi-Balkaaria, Karatšai-Tšerkessia ja Adõgee piirkondadesse saadetud täiendavad Vene julgeoleku- ja sõjaväeüksused, mille ülesandeks on kohalike elanike sundvärbamine sõtta Ukraina vastu.
Tšerkessi õiguskaitsjad soovitavad sotsiaalmeedias võimalusel vältida igasugust kokkupuudet värbajatega ning mitte allkirjastada ühtegi dokumenti. Aktivistide andmetel on ainuüksi Kabardi-Balkaarias seatud eesmärgiks mobiliseerida vähemalt 3500 inimest.
Kohalikud elanikud kirjeldavad üha murettekitavamaid juhtumeid. Ühe ema sõnul kadus tema poeg ülikoolist teadmata asjaoludel ning kaks nädalat hiljem sai perekond teate noormehe hukkumisest Ukrainas. Naise väitel röövisid värbajad tema poja, saatsid ta ilma nõusolekuta rindele ning ta hukkus peagi lahingutes. Selliseid väiteid ei ole sõltumatult kinnitatud, kuid need on tekitanud piirkonnas suurt ärevust.
Aktivistide hinnangul ei ole enamikul kohalikel võimalik Venemaalt lahkuda ning vastupanu värbamiskampaaniatele võib tuua kaasa süüdistused ekstremismis või terrorismis. Nende sõnul teenib surve korraga mitut eesmärki: vähendada ajalooliselt Moskva suhtes kriitiliste põlisrahvaste arvukust, täiendada Vene armee kaotusi ning külvata vaenu ukrainlaste ja tšerkesside vahele.
Venemaa seisab silmitsi kasvavate raskustega sõjategevuse jätkamisel. Lahinguväljal edeneb pealetung aeglaselt ning kaotused püsivad suured. Samal ajal on Ukraina droonirünnakud häirinud Venemaa sõjalogistikat ja tekitanud probleeme okupeeritud Krimmi varustamisel ning kütusetarnetes Venemaa territooriumil.
Üha enam viitab sellele, et vabatahtlike värbamine ei kata enam rindel kantavaid kaotusi. Sõja alguses keskendus Kreml värbamisel eelkõige rahvusvähemustele ja vangidele, hiljem püüti inimesi meelitada rekordiliste liitumisboonuste ja kõrgete palkadega. Nüüdseks on vabatahtlike arv aga vähenenud ning vangide ressurss sisuliselt ammendunud.
Seetõttu peetakse üha tõenäolisemaks, et president Vladimir Putin valmistab ette uut ulatuslikku mobilisatsiooni. Väidetavalt on Venemaal juba loodud elektrooniline registrisüsteem, mis võimaldab mobilisatsioonikutseid kiiresti välja saata kohe pärast poliitilise otsuse langetamist. Samas püütakse arvatavasti ametlikku teadet edasi lükata vähemalt kuni 2026. aasta septembris toimuvate Venemaa riigiduuma valimisteni.
Tõenäoliselt oleks uus massmobilisatsioon Venemaa ühiskonnas äärmiselt ebapopulaarne. Ka 2022. aasta mobilisatsioon põhjustas ulatusliku vastuseisu ning hinnanguliselt lahkus riigist kuni miljon sõjaväekohustuslikus eas meest. Sellest hoolimata peetakse tõenäoliseks, et Kreml on valmis poliitilise riski võtma, et säilitada arvuline ülekaal Ukraina rindel.
Ent üksnes uute sõdurite saatmine rindele ei pruugi muuta sõja kulgu. Ukraina sõda on kujunenud kõrgtehnoloogiliseks konfliktiks, kus üha olulisemat rolli mängivad droonid, robootika ja täppisrelvad. Seetõttu võib uus mobilisatsioon küll suurendada inimkaotusi, kuid ei pruugi anda Venemaale otsustavat sõjalist eelist.
