Eile suri 59 aasta vanuselt ootamatult ajakirjanik Teet Korsten, kes oli aastakümneid üks tuntumaid Ida-Virumaa elu, kultuuri ja rahvuslike küsimuste kajastajaid ning eestluse eestkõnelejaid sealses piirkonnas.

Kohtla-Järvel sündinud ja kasvanud Korsten pühendas suure osa oma elust Ida-Virumaa ühiskondlike protsesside kajastamisele ning eesti keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi hoidmisele. Korsten töötas aastatel 2003–2020 ajalehes Põhjarannik ning kujunes seal üheks kõige tuntumaks autoriks. Alates 2020. aastast tegi ta kaastööd Postimehele. Tema artiklid käsitlesid tihti venestamissurvet ja lõimumispoliitikat, juhtides tähelepanu probleemidele, mis ohustavad eestluse püsimist Ida-Virumaal.

Eriti laialt tuntuks sai Korsten 2005. aastal, kui ta seisis avalikult Kohtla-Järve eestikeelse kooli autonoomia kaitsel ning kritiseeris venekeelse linnavõimu katseid mõjutada koolijuhi ametisse nimetamist. Tema rahvuslikud seisukohad tõid talle aastate jooksul kaasa ka vastasseise kohalike venemeelsete poliitikute ja tegelastega ning oma tegevuse tõttu sai ta korduvalt ähvardusi.

Teda tunti laia silmaringi, põhjalikkuse ja terava sule poolest. Lisaks päevapoliitikale kirjutas Korsten kultuurist, ajaloost ja pärandist ning avaldas arvukalt intervjuusid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastega ning Venemaa teisitimõtlejatega. Intervjuud selliste isikutega nagu Elmo Nüganen ja Üllar Saaremäe ilmusid 2015. aastal ka Põhjaranniku välja antud intervjuukogumikus „Ida-Viru küsimus“.

Lisaks poliitikale pööras Korsten tähelepanu Ida-Virumaa kultuuriloole ja looduspärandile. Ta kirjutas muuhulgas Jõhvi valla püha Tammiku hiie tähtsusest, sidudes piirkonna pühapaikade saatuse eestlaste ajaloolise järjepidevusega. Ühes 2015. aasta artiklis tõdes ta, et Tammiku hiiest on alles vaid üks tamm ning see on sümboolne näide nii looduse kui ka kultuuripärandi kahjustamisest.

Ka oma arvamuslugudes rõhutas Korsten rahvusliku eneseteadvuse tähtsust. 2019. aastal küsis ta: „Miks üha vähematel inimestel on selge rahvuslik orientiir?“ ning lisas: „Kui need, kes seda vähegi aduvad, ei seisa nagu üks mees ENSV põlistamise vastu, on Eesti kaotatud.“ 2023. aastal juhtis ta muuhulgas tähelepanu Petserimaa jätkuvale okupeerimisele Venemaa poolt.

2023. aasta aprillis kolis Korsten pärast oma Kohtla-Järve kodu hävimist tulekahjus Tallinna. Tulekahju põhjuseks on avalikkuses oletatud süütamist.

Lisaks ajakirjanikutööle tegutses Teet Korsten tõlkijana ning oli aastatel 1994–1998 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Elva koguduse diakon.