Laupäeval marssisid sajad inimesed läbi Tallinna kesklinna, et astuda vastu Eesti metsade liigraiele ning plaanitavatele metsaseaduse muudatustele. Kodanikualgatuse korras sündinud meeleavaldusel nõuti valitsuselt töösturite huvide eelistamise lõpetamist ja säästlikumat metsamajandamist.

Meeleavaldus algas laupäeva pärastlõunal kell 13.00 kogunemisega Tammsaare pargis, kust liiguti trummirütmide saatel rongkäigus esmalt Raekoja platsile ja sealt edasi Vabaduse väljakule. Ürituse korraldajate ja osalejate sõnul ei tohi metsa võtta lihtlabase tooraineallikana, sest tegemist on eestlaste kodu, pärandi, elurikkuse ja turvatunde tagatisega.

Meeleavalduse ajendiks on korraldajate sõnul valitsuskoalitsioonis (eelkõige Reformierakonna ja Eesti 200 suunal) toimuv järjekindel lobitöö, mis päädiks metsa- ja looduskaitseseaduse muutmisega viisil, mis soodustab veelgi ulatuslikumat raietegevust ja kaitsealade vähendamist.

Demonstratsiooniga sooviti tähelepanu juhtida kolmele suurele süsteemsele probleemile:

• Poliitiline surve ja lobitöö. Suurtöösturid survestavad valitsust seadustama veelgi suuremat raiemahu kasvu kogukondade ja looduse arvelt. Korraldajad küsivad, kelle huvides riik tegelikult tegutseb.
• Jätkusuutmatu majandamine. Statistika näitab, et Eestis raiutakse pikemat aega metsa rohkem, kui seda juurde kasvab. See on rahvusliku rikkuse hävitamine, mis võtab tulevastelt põlvkondadelt võimaluse metsa majandada ja selle hüvesid nautida.
• Väikemetsaomanike eiramine. Arendatavad regulatsioonid teenivad suurte intensiivmajandajate lühinägelikke ärihuvisid, samas kui säästlikult majandada soovivad väikemetsaomanikud jäävad reeglite rägastikus hammasrataste vahele.

Meeleavalduse üks eestvedajatest, looduskaitsja Farištamo Eller rõhutas, et matemaatika raiemahu ja juurdekasvu osas on halastamatu. „Eestis on juba pikka aega raiutud rohkem metsa, kui juurde kasvab. See tähendab seda, et me jääme kogu aeg vaesemaks,“ selgitas Eller, nimetades kavandatavaid seadusemuudatusi salakavalateks ja Eesti põhiseadusega vastuolus olevateks.

Korraldajad viitasid ka organisatsiooni SALK läbiviidud küsitlusele, mille kohaselt toetab ligi 80% Eesti inimestest metsaraiete vähendamist. Tartu ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup püstitas Vabaduse väljakul peetud kõnes laiema küsimuse: „Küsimus on selles, kas ühiskonda lõhestav lobitöö on Eestis aktsepteeritav ning kui palju häält peab avaliku huvi kaitseks tegema, et see lobistide sosinatest üle kõlaks.“

Meeleavaldust ei organiseerinud ükski ametlik organisatsioon, vaid teadlased, looduskaitsjad, kultuuriinimesed ja tavakodanikud. Rahva seast kõlas sügav mure kodumaa looduse tuleviku pärast.

Meeleavaldusel perega osalenud Grete Ayache tõdes, et teda tõi tänavale kurbus: „Minu lapsepõlvemetsad Varangul on maha võetud. Eestis näeb lageraiet väga palju – sellist looduse rüüstamist on saanud lihtsalt liiga palju.“

Temaga nõustus Mauri Liiv, kes peab metsa üheks eestluse alustalaks. „Ma arvan, et meie mets on kõige väärtuslikum asi, mis meil eestlastena on. Me peaks seda hoidma, mitte müüma. Praegu on ilmselgelt näha, et see väärtus läheb meelest ära,“ avaldas Liiv nördimust eesseisvate poliitiliste otsuste üle.

Vabaduse väljakul peetud meeleavaldusel astusid teiste seas kõnedega üles veel kirjanik Jan Kaus, erumetsaülem Leo Filippov, Tartu Ülikooli teadur Raul Rosenvald ja väikemetsaomanik Ingrid Nielsen. Üritus lõppes ühise kontserdiga.