Leedus on taas päevakorda tõusnud küsimus, mis puudutab ühe riigi ajaloo kõige vägevama valitseja saatust. Uue uurimistöö kohaselt võivad Vytautas Suure säilmed tänaseni lebada Vilniuse toomkiriku müüride vahel.

Uurija Saulius Poderis teatas Leedu parlamendis peetud pressikonverentsil, et on tuvastanud konkreetse asukoha, kus suurvürsti säilmed võivad paikneda. „Me teame, kus see luustik võib olla. Vaja on vaid poliitilist tahet ja lubasid, et see üles leida,“ rõhutas ta.

Avastuse lähtepunkt ulatub tagasi Poola okupatsiooni aega 1931. aastasse, mil Vilniuse toomkirikus viidi läbi ulatuslikke töid pärast suurt kevadist üleujutust. Seni on ametlikult arvatud, et toona leiti kolme ajaloolise isiku säilmed: Poola-Leedu kuningas Aleksander, ning kuningas Zygmunt II Augusti kaks abikaasat, Austria Elisabeth ja Barbara Radziwiłł.

Poderise väitel viitavad arhiividokumendid aga hoopis millelegi enamale. Nimelt kavandati toona mitte kolme, vaid nelja kuningliku sarkofaagi paigaldamist. Samuti ilmneb, et toonased Poola võimud, kelle kontrolli all Vilnius sel ajal oli, said aga teate vaid kolmest leiust.

Eriti kõnekaks peab uurija Gdański arhiividest leitud fotomaterjali. Klaasnegatiividel on dokumenteeritud toomkiriku renoveerimine ja kuningliku mausoleumi rajamine. Ühel fotol on näha kolm säilmete komplekti, teisel aga selgelt neli. See detail võib muuta kogu senist arusaama.

Ajaloolane Alvydas Nikžentaitis on nimetanud esitatud tõendeid tõsiseltvõetavaiks, kuid rõhutanud vajadust põhjaliku teadusliku kontrolli järele. Tema sõnul on pärast hiljutisi leide toomkiriku võlvkeldrites juba koostatud ulatuslik uurimisprogramm, mis hõlmab arheoloogilisi kaevamisi, säilmete tuvastamist ja ajaloolist analüüsi.

Ka poliitilisel tasandil on tehtud selge üleskutse tegutseda. Darius Jakavičius, Seimi vabadusvõitluse ja ajaloomälu komisjoni esimees, kutsus ametivõime üles kahtlused kõrvale jätma ning uurimist alustama. Tema sõnul on see eriti oluline, arvestades, et 2030. aasta on Leedus kuulutatud Vytautas Suure aastaks.

Kui leiud kinnitust leiavad, oleks tegemist erakordse ajaloolise läbimurdega. Vytautas Suur oli üks Leedu riigi kujundajaid. Tema valitsemisajal ulatus Leedu suurvürstiriik Läänemerest Musta mereni, olles oma ajal Euroopa suurim ja üks võimsamaid riike. Ta pidas edukaid sõdu nii tatarlaste, Moskva kui ka Saksa ordu vastu ning kujundas regiooni jõudude tasakaalu aastakümneteks.

Suurvürsti tegelik matmispaik on jäänud aga teadmata – ja see on loonud tema isiku ümber omamoodi ajaloolise varju. Võimalus, et tema säilmed on kogu aeg olnud Vilniuse südames, ent jäänud poliitiliste ja ajalooliste keerdkäikude tõttu tuvastamata, annab loole sümboolse mõõtme. Kui Poderise väited osutuvad tõeseks, on Leedu ajaloo keskse kuju viimne puhkepaik pärast paljusid sajandeid leitud.