Võrumaal Väimela alevikus on Iisraeli ja Venemaa topeltkodakondsusega ärimehe Sergei Ugeri kavandatud suure mineraalveetehase projekt tekitanud kohalikes elanikes tugevat vastuseisu ning tõstatanud küsimusi Eesti riigi julgeoleku kohta. Kaitsepolitsei andis negatiivse hinnangu mehe tegevusele, mille tulemusel tunnistati 30. detsembril 2025 tema e-residentsus kehtetuks.
Sergei Uger, kes omab Venemaal toimivat suuremahulist mineraalveetootmist ettevõte Šiškin Les / Cone Forest kaubamärgi all, taotles Eestis e-residentsust algselt 2018. aastal Iisraeli kodanikuna. 2023. aastal pikendati seda ebatavaliselt viie aasta võrra, kuigi tema Vene taust oleks võinud juba varem tähelepanu pälvida. Siseminister Igor Taro selgitas Riigikogus 23. veebruaril 2026 toimunud arupärimisel, et otsus e-residentsuse tühistamiseks tehti kaitsepolitsei sisendi alusel. Samas rõhutas minister, et rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist Ugeri puhul ei ole tuvastatud.
Eelmise aasta kevadel Väimelas alustatud proovipuurimised Sergei Ugeri ettevõtte Cone Forest OÜ tellimusel tekitasid piirkonnas laialdast ärevust. Mitmed kohalikud elanikud teatasid tugevast mädamunahaisust – spetsiifilisest lõhnast, mida seostatakse mürgise väävelvesinikuga (H₂S). Inimesed kaebasid hingamisraskuste, kurguvalu, köha, peavalude, iivelduse ja üldise nõrkuse üle.
Näiteks kirjeldas üks elanik Anne-Maria Prants Postimehele, kuidas poole kilomeetri kaugusel puurkaevudest aiatöid tehes tundis ta tugevat ebameeldivat lõhna, mis hiljem põhjustas tugevat kurguvalu ja hingamisraskusi, mis püsivad osaliselt tänaseni. Teine kohalik, Tiiu Ritari, mainis koeraga jalutades tekkivat köhimist, iiveldust ja peavalu. Kohalikud seostasid vaevusi just puurimistöödega, kuna sarnast lõhna polnud varem täheldatud.
Kohus rahuldas 2025. aastal nelja Väimela elaniku taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras puurkaevude rajamise kuni edasise uurimiseni. Põhjuseks toodi potentsiaalne oht piirkonna joogivee kvaliteedile ning inimeste tervisele. Eksperdid, sealhulgas Eesti Geoloogiateenistuse esindajad, kinnitasid, et Lõuna-Eestis esineb väävelvesinikku looduslikult teatud põhjaveekihtides ning puurimisel tuleb tagada kihtide range hüdrauliline eraldatus, et vältida reostusohtu.
Riigikogus toimunud arupärimisel tõstis EKRE esindaja Helle-Moonika Helme esile, et sellised ärimehed, kellel on tihedad sidemed Venemaaga – eriti praeguses geopoliitilises olukorras –, kujutavad endast potentsiaalset julgeolekuohtu Eestile. „E-residentsust on müüdud kui Eesti edulugu, kuid julgeolekuasutused on kommunikeerinud, et seda kaudu päris palju julgeolekuohtu siseneb meile. Kui Ugeril lõppes see 2023. aastal ära, siis seda kummalisel kombel pikendati viieks aastaks,” juhtis Helme tähelepanu.
Minister Taro tunnistas, et Uger teavitas algselt ainult Iisraeli kodakondsusest, mis võimaldas varasemad load saada, kuid elamisloa taotlus lükati tagasi just kaitsepolitsei negatiivse hinnangu tõttu. Taro põhjendas otsust Riigikogus muuhulgas sellega, et Eesti ja Iisraeli suhted olevat „väga head“. Formaal-diplomaatilises mõttes võib see väide ka paika pidada – riikide vahel on toimiv koostöö ja regulaarsed kontaktid. Ent nagu rahvusvahelises poliitikas sageli, ei pruugi head riikidevahelised suhted tähendada, et kõik vastava riigi kodanikud samavõrd usaldusväärseks osutuvad.
Uger ise vihjas, et tema e-residentsuse tühistamise taga võib olla eestlaste juudivaenulikkus. „Tühistasid jah. Vaadake. Kui oli fašism, õmmeldi juutidele kollased tähed külge, et kõik teaksid, et see on juut,” lausus ärimees Postimehele antud intervjuus. „Aitäh, et te ei tulnud kollase juudi tähega. Võib-olla võiks passi selga õmmelda nagu tähe, siis oleks kõik hästi,“ jätkas ta Eesti riigi mõnitamist. Samas väitis ta, et tema eesmärk on Eestis legaalne äri ning pensionipõlv siin veeta. Ta on maininud ka Venemaa turul kauplemist kui tulevikuvõimalust, kui olukord muutub.
Kuigi Ugeri otsest seost Venemaa agressiooniga Ukrainas pole avalikult tõendatud, on kaitsepolitsei hinnangul ärimehe topeltkodakondsus ja Venemaa-ühendused piisav alus, et pidada teda Eesti julgeolekule riskantseks isikuks. Projekt Väimelas on praegu peatatud ning edasine saatus sõltub kohtumenetlustest ja ametkondade otsustest. Kohalikud elanikud jätkavad aktiivset vastupanu, viidates nii terviseohule kui ka laiemale julgeolekuküsimusele.
