Iraani päritolu filosoof ja rahvuslik aktivist Jason Reza Jorjani väidab, et kuulis 2017. aastal vestluses Iisraeli luureteenistuse Mossadi esindajalt šokeerivat hinnangut kurdi relvarühmituste rollile Lähis-Ida geopoliitikas. Jorjani sõnul ütles Iisraeli luure kõrge esindaja omariikluseta kurdide kohta: „Me peame kurde kasutama. Hiljem võib nad maha lasta.“

Jorjani kirjeldas juhtunut hiljuti taskuhäälingus „Break the Rules“, mida juhib ajakirjanik Lev Polyakov. Tema sõnul toimus kohtumine 2017. aastal, kui arutati võimalust, et Iraani rahvuslikud opositsioonijõud võiksid teha koostööd Iisraeliga, kukutamaks Iraani islamivabariigi režiimi.

Jorjani väitis, et soovitas kohtumisel teistsugust strateegiat. Tema hinnangul võiks Iisraelile pikemas perspektiivis olla kasulik koostöö Iraani rahvuslastega, kes soovivad riigi poliitilist süsteemi muuta. „Tugev ja rahvuslik Iraan võiks tugineda ajaloolistele sidemetele Iisraeliga ning kaks riiki võiksid teha koostööd, et stabiliseerida Lähis-Ida ja tasakaalustada araabia islamistlikke jõude,“ ütles ta.

Samas rõhutas Jorjani, et selline koostöö eeldaks Iisraelilt ühte olulist sammu: lõpetada kurdi relvarühmituste toetamine, mis tema hinnangul õõnestab Iraani territoriaalset terviklikkust.

Tema sõnul reageeris Mossadi esindaja sellele äärmiselt otsekohese vastusega. „Ei-ei-ei. Me peame kurde kasutama, me peame kurde kasutama. Hiljem võite nad maha lasta! Ka teie peaksite neid [ära] kasutama. Kasutage neid ja hiljem laske nad maha,“ tsiteeris Jorjani vestluspartnerit sõna-sõnalt.

Filosoofi sõnul peegeldab see suhtumine Lähis-Ida geopoliitika barbaarset loogikat, kus väiksemaid rahvaid ja relvarühmitusi käsitletakse vaid ajutiste tööriistadena. Jorjani hoiatas eriti kurde, et nad ei peaks lootma Iisraeli püsivale toetusele.

„Neid kasutatakse geopoliitilise instrumendina,“ ütles ta. „Kui nad on oma rolli täitnud, võivad nad avastada, et liitlasi enam ei ole.“

Jorjani kirjeldas seda kohtumist taskuhäälingu videos 58. minuti paiku.

Kurdide erinevad liikumised on Lähis-Ida geopoliitikas olnud aastakümneid suurriikide jaoks taktikalised partnerid. Samas on ajalugu täis juhtumeid, kus selline koostöö lõppes kiiresti, kui suurriikide strateegilised huvid muutusid.

Üks tuntumaid näiteid pärineb 1991. aasta Iraagi ülestõusude ajast. Pärast Lahesõda kutsus USA president George H. W. Bush avalikult iraaklasi üles kukutama Saddam Husseini režiimi. See üleskutse julgustas mässule nii šiiitlikke kui ka kurdi rühmitusi. Kui aga ülestõus puhkes, jättis USA mässulised saatuse hooleks. Iraagi armee surus ülestõusu veriselt maha ning sadu tuhandeid kurde põgenes mägedesse ja naaberriikidesse. Alles pärast humanitaarkatastroofi süvenemist lõid lääneriigid Põhja-Iraagis lennukeelutsooni.

Sarnane muster kordus hiljem Süüria kodusõda ajal. Süüria kurdi relvajõud olid Ameerika Ühendriikide peamised liitlased võitluses Islamiriigi vastu. Kurdid kandsid suure osa maismaalahingute koormast ning kaotasid kümneid tuhandeid võitlejaid. 2019. aastal muutus aga olukord järsult, kui president Donald Trump otsustas USA väed Põhja-Süüriast välja viia. See avas tee Türgi sõjalisele operatsioonile kurdide kontrolli all olnud aladel. Kurdid olid sunnitud kiiresti otsima kaitset Damaskuselt ja Venemaalt, mis tähendas nende autonoomia olulist nõrgenemist.