Kohus tühistas Toila gümnaasiumi sulgemise otsuse

Tartu Ringkonnakohus tühistas otsuse, millega Toila Vallavolikogu oli otsustanud sulgeda Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiastme. Kohus leidis, et otsuse tegemisel esines olulisi kaalumisvigu, mis võisid viia ebaõige otsuseni.

Vaidluse algatasid 25 lapsevanemat, kes pöördusid kohtusse pärast seda, kui vallavolikogu otsustas 2024. aasta 27. märtsil kooli ümber korraldada ja lõpetada seal keskhariduse andmine. Vanemate hinnangul oli otsus vastuolus põhiseadusega, kogukonda ei kaasatud piisavalt ning otsus tugines puudulikule analüüsile.

Esimeses kohtuastmes jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Halduskohus leidis mullu 30. aprillil tehtud otsuses, et vallavolikogu otsus oli õiguspärane ega rikkunud kaebajate õigusi. Halduskohtu hinnangul ei olnud vald lähtunud lubamatutest kaalutlustest ning olulised asjaolud olid välja selgitatud.

Ringkonnakohus jõudis aga teistsugusele järeldusele. Kohtu halduskolleegium märkis, et kohalik omavalitsus peab oma tegevuses lähtuma eelkõige kohalike elanike huvidest. Samuti rõhutas kohus, et riigi poliitilised suunad võivad muutuda ning nendele ei saa rajada pikaajalise mõjuga otsuseid, mis puudutavad kohalikku kogukonda.

Kohtu hinnangul ei vabasta riigigümnaasiumide loomine omavalitsust vastutusest tagada üldkeskhariduse kättesaadavus ja kvaliteet. Samuti ei tähenda see, et hästi toimiv gümnaasium tuleks ilmtingimata sulgeda.

Kuna kohus tuvastas otsuse tegemisel kaalutlusvead ja tühistas vallavolikogu otsuse, ei käsitlenud ringkonnakohus kaebajate väiteid selle kohta, et eestikeelse õpikeskkonna ja hariduse kättesaadavust tagavad õigusaktid võiksid olla põhiseadusega vastuolus. Kohus selgitas, et põhiseaduslikkuse järelevalve saab algatada üksnes juhul, kui sellel oleks otsuse tegemisele otsene mõju.

Toila gümnaasiumiastme sulgemine oli seotud riigi tingimusega rahastada koolihoone renoveerimist. Haridus- ja Teadusministeerium oli seadnud rahastuse eelduseks gümnaasiumiastme kaotamise.

Villy Lopman advokaadibüroost Advokaadibüroo RASK ütles, et kohtuotsus on laiemat mõju omav lahend. „Ringkonnakohus rõhutas, et vald ei saa teha kooli ümberkorraldamise otsuseid pelgalt riigi tahtele tuginedes. Vald peab lähtuma ennekõike kohalikest huvidest ning arvestama otsuse mõjuga kohalikele elanikele,“ märkis ta.

Tema kolleegi Elvi Tuisk sõnul annab otsus selge signaali nii omavalitsustele kui ka riigile. „Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus tähendab ka kohustust seada esiplaanile kohalikke huve. Kohalik omavalitsus ei saa muutuda pelgalt riigi tahte realiseerijaks,“ ütles Tuisk.

Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Selle peale on võimalik 30 päeva jooksul esitada kassatsioonkaebus Riigikohusele.