Saaremaa vallapoliitikas puhkenud kriis on lammutanud alla kolme kuu kestnud Isamaa, Keskerakonna ja EKRE võimuliidu. Neljapäevasel volikogu istungil esitas Isamaa fraktsiooni juht Mart Maastik umbusaldusavalduse volikogu esimehele, EKRE esindajale Kristjan Moorale. Sellele kirjutasid alla Isamaa ja Keskerakonna saadikud, mis tähendab, et umbusaldus esitati senisele koalitsioonipartnerile.
Taustaks on vaidlus kolme väikekooli – Mustjala, Kihelkonna ja Laimjala – tuleviku üle, kus algne sulgemisplaan muutus koolide juhtimise liitmiseks ja esimese astme allesjätmiseks. Koalitsioonipartnerid leiavad, et EKRE levitas valesid koolide sulgemise kohta ja ei suutnud oma arrogantse stiili tõttu asju omakeskis selgeks rääkida.
Vallavalitsus andis veebruari keskel teada, et alla kümne õpilasega koolide jätkamine senisel kujul ei pruugi olla jätkusuutlik. Esialgse arutelu käigus käis läbi ka koolide sulgemise mõte, kuid pärast kohtumisi kogukondadega sellest loobuti. Abivallavanem Laura Heinsaar (Keskerakond) selgitas, et koolid jäävad kolmeklassiliseks ja liidetakse teiste koolide juhtimisega. Vallavalitsus rõhutab, et nooremad lapsed saavad jätkata õpinguid kodukoha lähedal, kuid laste vähesus nõuab muutusi.
Kuigi koolide sulgemist keegi ei nõua, tekitas toimunu koalitsioonis sügava usalduskriisi. Vallavanem Rainer Antsaar (Isamaa) sõnas, et probleem ei ole üksikus erimeelsuses, vaid „sisulises usalduskriisis“, mis ei võimalda koalitsioonil jätkata. Tema sõnul ei saa võimuliit toimida „ultimaatumite, avaliku vastandumise ja paralleelsete läbirääkimiste pinnalt“.
Neljapäevasel volikogu istungil esitas Isamaa fraktsiooni juht Mart Maastik umbusalduse Kristjan Moorale, millele kirjutasid alla ka Keskerakonna saadikud. Maastik süüdistas EKRE-t seniste partnerite teadmata uue koalitsiooni läbirääkimistes valimisliidu Terve Saaremaa ja Reformierakonnaga.
Moora nimetas umbusaldusavaldust etteaimatavaks ning kinnitas, et EKRE polevat alustanud uusi koalitsiooniläbirääkimisi, kuigi nende poole on pöördutud. Ta süüdistas Isamaad ja Keskerakonda tegutsemises EKRE vastu ning viitas Maastikule kui “reeturile”.
Olukorda kommenteeris teravalt Rauno Rahnel, kes on alates 2024. aastast Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide Saaremaa osakonna esimees ning kuulub volikogus Isamaa fraktsiooni. Rahnel lahkus 2024. aastal EKREst erakonna juhtide autoritaarsete sammude tõttu.
Rahnel võrdles EKRE käitumist muusika tegemisega, kus “trumme ei tohi esimeste taktidega katki lüüa”. Tema sõnul pole EKRE Saaremaa osakonnas piisavalt pädevaid inimesi, kes “suudaks lihtsatest asjadest aru saada”. Rahnel rõhutas, et EKRE “saagis maha oksa, millel istusid”, valetades avalikkusele koolide sulgemise kohta – tegelikult oli see vaid üks mõte, mida vallavalitsus piirkondadega arutas. “Keegi pole tahtnud koole kinni panna. See oli üks osa mõtetest, millega vallavalitsus läks ausalt nende piirkondade inimestega rääkima,” ütles ta, lisades, et laste vähesus ja tuleviku prognoosid nõuavad ausat arutelu.
Rahnel heidab EKRE-le ette, et sisulise arutelu asemel mindi avalikkuse ette väitega, nagu oleks otsus koolide sulgemiseks juba tehtud. „Selle asemel, et asju laua taga arutada, jooksid EKRE inimesed ajakirjandusse pasundama, et kõik pannakse kinni jne,“ ütles ta. Tema hinnangul hääletasid EKRE liikmed komisjonides ka koalitsioonileppe punktide vastu. “Lisaks kirjutati alla koalitsioonileping ja juba laotakse partnerite ette mingid punased jooned ja uued nõudmised!? Kas te ei lugenud, millele alla kirjutasite või lihtsalt ei saanud aru?” küsis ta retooriliselt.
„Kuidas saab suhtuda meeskonnakaaslasesse, kes kõmmutab kogu aeg omaväravaid? Trennis võib käia, mängu ei lasta,“ sõnas Rahnel. Tema hinnangul saagis EKRE poliitilist punkti püüdes maha nii oksa, millel istus, kui ka „tinglikult öeldes jala“.
Saaremaa poliitiline tulevik selgub lähinädalail, kui selgub, kas teoks saab uus võimuliit Isamaa, Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Reformierakonna fraktsiooni juht Koit Voojärv märkis, et uute läbirääkimiste aluseks on eelkõige volikogu matemaatika – Isamaa, Keskerakond ja Reformierakond omaksid kokku 18 kohta 31-st. Väikekoolide küsimuses rõhutas ta, et laste arvu vähenemine on fakt ning kolmeklassilise mudeli ja ühise juhtimise lahendus looks paindlikkuse: kui vajadus kasvab, saab klasse taas avada.
