Vilniuse linnavolikogu kiitis kolmapäeval heaks otsuse, mille kohaselt peavad Euroopa Liidu välistest riikidest pärit lapsed, kes saabuvad Leetu esimest korda, alustama oma kooliteed üksnes leedukeelsetes munitsipaalalgkoolides. Otsus puudutab peamiselt vene keelt kõnelevaid peresid ning rakendub ainult nendele välismaalastele, kes saabuvad Vilniusesse pärast otsuse jõustumist. Erakoolidele muudatus ei laiene.

Ettepanekut toetas 31 volikogu liiget, kaheksa hääletas vastu ning 11 jäi erapooletuks. Sotsiaaldemokraatide katse eelnõu päevakorrast eemaldada ei leidnud toetust.

Otsuse algataja, abilinnapea Vytautas Mitalas selgitas, et muudatus keskendub üksnes algkooliastmele ning on suunatud lõimumise parandamisele. Tema sõnul toimusid eelnõu ettevalmistamisel konsultatsioonid vähemuskoolide, Leedus tegutseva Valgevene Lapsevanemate Ühenduse ning Valgevene opositsiooniliidri Sviatlana Tsihhanovskaja bürooga.

Mitalase esitatud andmete kohaselt õpib Vilniuse munitsipaalkoolides praegu 3485 välismaalt saabunud last, kellest 77% käib vähemuskeelsetes (peamiselt venekeelsetes) koolides. Ainuüksi 2025./2026. õppeaastal alustas pealinnas kooliteed 481 uut välisõpilast, nende seas 289 Ukrainast. Abilinnapea hinnangul takistab välisõpilaste suur koondumine venekeelsetesse koolidesse leedu keele omandamist ning vähendab edasisi haridus- ja ühiskondlikke võimalusi.

Riigikontrolli andmed kinnitavad seda suundumust: kui 2022./2023. õppeaastal õppis 56% välismaalastest lastest leedukeelses õppes, siis 2024./2025. õppeaastal oli vastav näitaja langenud 44%-ni. 2025. aastal ei saavutanud 52% välisõpilastest leedu keele tasemetöödel miinimumlävendit ning 58% kukkus läbi leedu keele ja kirjanduse riigieksami põhitasemel.

Otsus on pälvinud kriitikat Valgevene Lapsevanemate Ühenduselt, kes rõhutas vajadust säilitada valikuvõimalus peredele, kes on põgenenud poliitilise tagakiusamise eest. Eraldi tõstatati küsimus Vilniuses asuva Pranciškus Skorina gümnaasiumi tulevikust, mis on ainus avalik kool väljaspool Valgevenet, kus õpe toimub valgevene keeles. Vastuseks kriitikale kiitis volikogu heaks menetlusliku otsuse, mis võimaldab Skorina gümnaasiumil 2026./2027. õppeaastal võtta vastu uusi õpilasi juhul, kui on vabu kohti.

Mitmed opositsioonipoliitikud on hoiatanud, et otsus võib sattuda kohtuliku vaidluse alla. Sotsiaaldemokraat Povilas Pinelis viitas justiitsministeeriumi hinnangule, mille järgi võib meede olla vastuolus põhiseaduse ja haridusseadusega. Vabaduspartei esindaja Deimantė Rimkutė aga avaldas otsusele toetust ja sõnas, et ministeeriumi arvamuses oli õigusakte tõlgendatud ebatäpselt.

Vilniuse linnavõimud rõhutavad, et otsuse eesmärk on uute saabujate kiirem ja tõhusam lõimimine Leedu ühiskonda. Linnajuhtide hinnangul annab just varajane kokkupuude riigikeelega lastele paremad eeldused edasiseks haridusteeks ning osaluseks Leedu elus.