Sajandeid on Sundi väin, kitsas ja tiheda liiklusega meretee Taani ja Rootsi vahel, varjanud endas vaikivat tunnistajat keskaegse Põhjala jõukusest ja ettevõtlikkusest. Nüüd on Taani Viikingilaevade Muuseumi merearheoloogid toonud päevavalgele leiu, mis sunnib ümber hindama keskaegse kaubanduse ja laevaehituse ulatust Põhja-Euroopas. Merepõhjast on leitud maailma suurim teadaolev koge – 15. sajandi alguse kaubalaev, mille mõõtmed, seisukord ja ehitusviis kõnelevad toonase tsivilisatsiooni saavutustest.

Laevavrakk avastati Kopenhaageni uue Lynetteholmi linnaosa rajamisega seotud merepõhja uuringute käigus. Esialgu tavapäraseks peetud vrakk, mis sai esialgseks tähiseks Svælget 2, osutus hoolika puhastamise järel erakordseks: ligi 28 meetrit pikk, 9 meetrit lai ja kuni 6 meetrit kõrge koge suutis kanda umbes 300 tonni lasti. Dendrokronoloogiline analüüs näitab, et laev ehitati umbes 1410. aastal – Läänemere hansakaubanduse tippajal.

Koge on säilinud tähelepanuväärselt hästi. Umbes 13 meetri sügavusel asunud Svælget 2 oli sajandite vältel kaitstud lainte ja jää purustava mõju eest. Parem külg on säilinud peaaegu terviklikult kiilust pardani ning alles on ka haruldasi taglaseelemente. See annab teadlastele nüüd võimaluse uurida, kuidas mastid, purjed ja köied suurimatele kogedele paigutati – seni toetuti selles üksnes keskaegsetele illustratsioonidele.

Laeva mõõtmed ületavad selgelt seni teada olnud kogede suuruse. Sellised suured laevad kandsid eeskätt igapäevaseks eluks vajalikke materjale – soola, puitu, telliseid ja põhitoiduaineid. Hiliskeskaegses Põhja-Euroopas ei teeninud meresõit üksnes kaupmeeste kasumit, vaid ka Läänemere-äärsete rahvaste elujärje tõusu.

Laev ise on rahvusvahelise koostöö ehe näide. Kere valmistati Pommeri tammepuust tänapäeva Poola aladel, samas kui raamid pärinevad Madalmaade metsadest. Rasked materjalid tuli kohale vedada pikkade vahemaade tagant ning kokku panna suurtes laevaehitustöökodades, kus olid olemas teadmised ja oskused sedavõrd hiiglaslike aluste rajamiseks. Keskaegsed tarneahelad olid kõrgelt arenenud ning Põhjala kuulus Euroopa majanduslikku tuumikusse.

Kaevamised on andnud ka esimesed selged arheoloogilised tõendid kogede vööri- ja ahtrikujunduse kohta. Ootamatu ja kõnekas leid on tellistest ehitatud laevaköök – seni vanim omataoline Taani vetes. Umbes 200 tellisest ja keraamilisest plaadist laotud köök sisaldas potte, kausse ja toidujääke, kinnitades, et meremehed ei elanud pelgalt külma ja kuiva toidu najal, vaid said laeval sooja toitu valmistada. Leiti ka palju meremeeste isiklikke esemeid – kingad, kammid, roosikrants ja värviliselt maalitud puidust nõud.

Kuigi lastist pole säilinud jälgi, viitab ballasti puudumine sellele, et laev oli uppudes täielikult koormatud. Samuti puuduvad igasugused märgid sõjalisest kasutusest, kinnitades Svælget 2 rolli puhtalt kaubalaevana.