Lõplikult paigas – läti põlisusk sai kõik seaduslikud õigused, mis on teistel religioonidel

Läti seim kiitis 9. oktoobril kolmandal ja lõplikul lugemisel heaks Läti Dievturība ühingu seaduse, millega omistatakse põlisusule traditsioonilise religiooni staatus. Otsus lõpetab muuhulgas aastaid kestnud vaidluse põlisusu ehk Dievturība vaimulike õiguse üle ametlikult laulatada paare, kes soovivad abielluda oma esivanemate kommetel. Samuti võivad nad pidada teenistusi sõjaväes, haiglates ja vanglates.

Varasema seadusandluse järgi oli abielude sõlmimise õigus vaid kristlikel ja teistel traditsioonilistel konfessioonidel, mida põlisusulised pidasid ebavõrdseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Nüüdseks omistatud staatus tähendab, et põlisusu vaimulikud võivad sõlmida riiklikult kehtivaid abielusid, pakkuda hingehoidu ja õpetada oma usku vastavalt kehtestatud statuudile.

Dievturība kogukonna juhatuse esimees Uģis Nastevičs nimetas seaduse vastuvõtmist ajalooliseks hetkeks, kuna see on esimene kord Euroopa Liidu riigis, mil rahvuslik põlisusund saab ametliku tunnustuse traditsioonilise religioonina. „Dievturība on olnud osa Läti vaimsest ja kultuurilisest pärandist juba sajandeid. Nüüd on see ametlikult kaitstud ja tunnustatud osana rahvuse vaimsest identiteedist,” ütles Nastevičs.

Seadus sätestab, et Dievturība ühingul on juriidiline staatus, kaitstud nimi, pühapaigad ja rituaalsed esemed. Ühingule antakse ka õigus ise korraldada oma sisemist elu, sealhulgas haridus- ja koolitusasutusi, kus saab õpetada tulevasi vaimulikke ja usuliste talituste läbiviijaid.

Uue seaduse järgi võivad põlisusu vaimulikud lisaks abielude sõlmimisele osutada vaimulikku teenistust sõjaväes, haiglates ja vanglates. Samuti hakatakse pidama ametlikku vaimulike registrit, mida haldab justiitsministeerium.

Dievturība ühing on Euroopa Etniliste Religioonide Kongressi (ECER) asutajaliige alates 1998. aastast ning on aastaid tegutsenud põlisrahvaste ja etniliste usutraditsioonide säilitamise nimel. Uģis Nastevičsi sõnul on seadus välja töötatud põlisusuliste enda osalusel alates 2022. aastast, vastuseks parlamendi varasemale ettepanekule määratleda selgemalt Lätis tegutsevad traditsioonilised religioossed ühendused.

Seaduse vastuvõtmine langeb kokku põlisusu taassünni 100. aastapäevaga, sest 1925. aastal võeti esmakordselt kasutusele nimetus dievturība – „jumalate hoidmine“ või „jumalate järgimine“. Okupatsiooniaastatel ei tohtinud põlisusulised avalikult tegutseda, kuid liikumine taaselustus laulva revolutsiooni ajal. 2016. aastal toimunud küsitluse järgi peab 20% lätlastest läti põlisusku endale kõige lähedasemaks usutunnistuseks. Neist omakorda 81% luges end Dievturība järgijate sekka. Leedus on põlisusu Romuva preestritel juba aastaid olnud paaride laulatamise õigus.