Tuntud keeleteadlane ja rahvuskonservatiivne arvamusliider Martin Ehala kritiseeris Postimehes avaldatud arvamusloos teravalt Iisraeli sõjategevust Gazas ning rõhutas, et Benjamin Netanyahu juhtkonna tegevuse hukkamõistmine ei ole antisemitism, vaid humaansuse küsimus. Ehala teksti avaldamine peegeldab laiemat nähtust, kus osa Eesti rahvuskonservatiividest on hakanud avalikult kritiseerima Iisraeli valitsuse ja sõjaväe tegevust.
Ehala sõnul on Netanyahu juhitav agressioon Gazas ammu ületanud proportsionaalse vastulöögi piirid ning kujunenud etniliseks puhastuseks ja genotsiidiks. Ta rõhutab, et Iisrael ei ole identne kõigi juutidega ning vastandumine sealse valitsuse poliitikale ei tähenda automaatselt vaenu juutide vastu. „Netanyahu tegevuse hukkamõistmine pole antisemitism, vaid humaansuse väljendus,“ kirjutab Ehala. „Netanyahu juhitud halastamatu agressioon Gazas on ammu ületanud proportsionaalse vastulöögi mõõtmed, sellest on saanud etniline puhastus ja genotsiid.”
Ehala rõhutab, et Iisraeli ja Palestiina kannatuste vahel on paralleele ning et vaenlase demoniseerimine ja täieliku hävitamise nõudmine ei vii rahuni. Samuti märgib ta, et maailm ei vaatle konflikte üheselt: ÜRO hääletustulemused näitavad tema sõnul, et Palestiina toetajaid on rohkem kui Ukraina toetajaid, mis muudab rahvusvahelise arutelu keerukamaks. Ta hoiatab ka, et kui rahvusvaheline kogukond jääb Palestiina kannatuste suhtes kurtide kõrvadega, võib see vähendada toetust teistele õiguspõhimõtetele, mida Eesti ja tema liitlased praegu peavad oluliseks.
Lisaks toob Ehala välja ajaloolise paralleeli Eestiga: „Paljud palestiinlased või nende vanemad on Gazasse küüditatud 1948. aasta Iisraeli-Araabia sõja (Nakba) tagajärjel. Nende küüditamise trauma vaevalt on millegi poolest vähem valus eestlaste traumast. Ja kui nad toetavad oma südames Hamasi samamoodi kui meie toetasime südames metsavendi, siis on see täiesti mõistetav,” leiab teadlane. „Õigustada vägivalda palestiina rahva kallal tähendaks õigustada südames ka stalinistlikku terrorit meie enda kallal.”
Ehala meenutab, et juutide hulgas on palju erimeelsusi ning et Iisraeli valitsuse poliitika ei esinda automaatselt kogu juutide kogukonda. Tema sõnul kannab Iisraeli valitsus aga vastutust olukorra eest, kus tsiviilohvrite hulk järjest kasvab. „Mingisugune rahu maa peal, Gazas või Ukrainas, pole võimalik, kui pooled demoniseerivad teineteist määrani, kus ainsa lahendusena nähakse vaenlase täielikku hävitamist,” kinnitab Ehala.
Arutelu Iisraeli tegevuse üle on Eestis viimastel kuudel teravnenud ning selle ühiskondlik mõju on tõenäoliselt pikaajaline. Rahvuskonservatiivsete ringkondade esiletõus samas teemas näitab, et Iisraeli kriitika ei piirdu enam ainult liberaalsete või vasakpoolsete häälekandjatega, vaid kajab ka parempoolsete ja rahvuslike diskursuste sees.
