Viimastel aastatel on Eesti rahvastikuaruteludes üha enam kõlanud mure madala sündimuse pärast. Värske sotsiaalministeeriumi tellitud uuring näitab, et maal püsib laste arv peredes märksa kõrgem kui linnades ning just seal sünnib ka kõige rohkem lapsi. Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse teadur Mark Gortfelderi sõnul on põhjus nii inimeste hoiakutes kui ka elukeskkonnas.

„Suurtes linnades eelistavad elada need, kes ei pea pere loomist ja laste kasvatamist oluliseks, samas kui maal tunnetatakse palju tugevamat tõmmet laste saamise suunas. Eluaseme hind on maal madalam ja seal on rohkem ruumi ning rahu. Paljud pered eelistavad elada keskkonnas, kus on aed ja isiklikud sidemed naabritega tihedamad,“ selgitas Gortfelder ingliskeelsele ERR-ile.

Tallinnas on sündimus uuringu järgi kõige madalam – keskmiselt 1,6 last naise kohta, mis jääb umbes veerandi võrra alla taastetaseme. See tähendab, et kui rännet ei oleks, väheneks pealinna elanike arv ühe põlvkonna jooksul ligikaudu 25 protsenti. Tallinn on siiski kasvanud tänu sisserändele, sealhulgas viimastel aastatel saabunud Ukraina põgenikele.

Samas näitavad lõuna- ja kagupiirkonna omavalitsused, aga ka mitmed kesk-Eesti vallad hoopis vastupidist trendi. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on seal sündimus 2,2–2,4 last naise kohta, mis tähendab, et rahvastik püsib või koguni kasvab. Uuring rõhutab, et Tallinnas on erinevused ka linnaosade vahel – roheliste aedlinnade elanikel on rohkem lapsi kui suurtes paneelmajade kvartalites, kus rahu ja privaatsust napib.

Teadlane rõhutas, et linn ja maa ei tohi demograafia arutelus vastanduda, vaid mõlemad vajavad tähelepanu. Üheks keskseks küsimuseks on eluasemepoliitika. „Maal ei taha pangad sageli anda kodulaenu maja ostmiseks või renoveerimiseks. Linnas on olukord samuti pingeline – viimase 15 aastaga on Tallinna kinnisvara hinnad tõusnud kordades kiiremini kui palgad. Praegu ei toeta riigi poliitika kumbagi olukorda piisavalt,“ ütles Gortfelder.

Kuigi 2024. aastal sündis Eestis vaid 9646 last – madalaim arv alates 1919. aastast – näitab uuring, et lootust annavad just maapiirkonnad. Seal püsib sündimus asendusmääral või isegi kõrgemal, mis kinnitab, et Eestimaal on veel kohti, kus elu jätkub ja tulevik kasvab. Maal sünnib rohkem lapsi, inimesed hoiavad kokku ja tunnevad, et just seal on hea kasvatada uut põlvkonda. See annab kindlust, et hoolimata üldisest langusest on Eesti tulevikul siiski tugev vundament.