10. augustil 2025 tappis Iisraeli õhurünnak Gaza linnas Al-Shifa haigla värava juures asunud ajakirjanike telgis vähemalt seitse inimest. Hukkunute seas oli tuntud Al Jazeera reporter Anas Al-Sharif, tema kolleegid ning ka Al-Sharifi vennapoeg, kes õppis ajakirjandust. Iisraeli enda opositsiooniline meedia on seejärel paljastanud, et Iisraeli armee salajane üksus otsib põhjendusi ajakirjanike tapmiseks, tembeldades nad Hamasi liikmeteks.
Rünnak kahjustas haigla erakorralise meditsiini osakonda ja toimus ajal, mil Al-Sharif tegi sotsiaalmeediasse viimaseid sissekandeid äsjasest Gaza linna massiivsest pommitamisest. Iisraeli armee (IDF) kinnitas rünnakut, väites seejuures, et Al-Sharif olnud Hamasi rühmituse „terrorist, kes tegutses ajakirjanikuks maskeeritult.” Al Jazeera, rahvusvahelised ajakirjandusvabaduse organisatsioonid ja Palestiina võimud nimetasid seda väidet aga fabritseeritud katseks õigustada ajakirjanike sihipärast tapmist.
Neli päeva hiljem avalikustasid Iisraeli enda ajakirjad +972 Magazine ja Local Call teabe IDFi salajase üksuse – „Legitimiseerimisraku” – kohta. Kolme luureallika kinnitusel loodi see pärast 7. oktoobri 2023 sündmusi, eesmärgiga otsida ja „toota” tõendeid, mis tugevdaksid Iisraeli kuvandit rahvusvahelises meedias.
Üksuse ülesanded:
- koguda materjali Hamasi väidetava tegevuse kohta koolides, haiglates ja tsiviilasutustes;
- otsida juhtumeid, mida saaks kasutada propagandavõiduks;
- siduda Gaza ajakirjanikke Hamasiga, et õigustada nende tapmist ja vähendada rahvusvahelist kriitikat.
Allikate sõnul polnud eesmärgiks mitte julgeolek, vaid avalike suhete kontroll. „Kui maailm räägib, et Iisrael tapab süütuid ajakirjanikke, tuleb kiiresti leida üks, keda saab näidata kui terrorist – justkui see teeks ülejäänute tapmise õigustatuks,” kirjeldas üks luureohvitser.
Iisraeli väljaanded toovad esile kolm juhtumit, mille puhul IDFi üksus on fabritseerinud tõendeid, seostamaks ajakirjanikke ja haiglaid islamiterrorismiga ning põhjendamaks seega nende ründamist:
- Anas Al-Sharif: Iisraeli väide, et ta oli Hamasi liige alates 2013. aastast, tugines dokumentidele, mis näitasid, et ta polnud aktiivne juba aastaid enne käimasolevat sõda.
- Ismail Al-Ghoul: tapeti 2024. aastal, hiljem väitis armee, et ta oli „Nukhba võitleja”. Dokumentide kohaselt sai ta aga väidetava sõjaväelise auastme juba 10-aastaselt.
- Al-Ahli haigla plahvatus (2023): „Legitimiseerimisrakk” avaldas lindistuse väidetavalt Hamasi vestlusest, mis süüdistas plahvatuses Islamidžihaadi. Hiljem tunnistas üks palestiinlane, et lindil kõlanud hääl oli tema oma ja jutt oli igapäevane, mitte terroristlik.
Need juhtumid illustreerivad skeemi, kus meediat käsitletakse lahinguväljana ja luureandmeid manipuleeritakse, et kujundada maailmale sobiv narratiiv.
Enne tapmist oli Al-Sharif korduvalt saanud ähvardusi Iisraeli ametivõimudelt. Tema vend Mohamed avaldas, et reporterile pakuti koos perega turvalist lahkumist Gazast, kui ta lõpetaks kajastamise. Al-Sharif keeldus, öeldes, et ei lahku, kuni rahvas kannatab. Juulis 2025 hoiatas Ajakirjanike Kaitse Komitee (CPJ) avalikult, et Al-Sharif võib sattuda sihilikult Iisraeli sihikule. Ka ÜRO eriraportöör Irene Khan tõi esile mitmeid ohumärke.
Al-Sharif ise ütles oma viimases avalduses:
„Kui need sõnad sinuni jõuavad, siis tea, et Iisrael on mu tapnud ja mu hääle vaigistanud. Ma ei kõhelnud kunagi tõe edastamisel, ilma moonutuse ja võltsimiseta.”
Palestiina inimõiguste organisatsioonid ja Hind Rajabi Fond on teatanud, et esitavad Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) kaebuse, nimetades vastutajateks nii IDF-i peastaabi juhi Eyal Zamiri, õhuväe komandöri Tomer Bari kui ka armee araabiakeelse pressiesindaja Avichay Adraee.
Pressivabaduse eest seisjad rõhutavad, et Al-Sharifi tapmine ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast strateegiast, mille käigus on Gaza sõjas hukkunud juba üle 180 ajakirjaniku. CPJ kirjeldab olukorda kui ajakirjanike vastu suunatud „süsteemset kampaaniat,” mis võib kujutada endast sõjakuritegu.
