Riigikogu liikmed Valge ja Kunnas pöördusid Ukraina suursaadiku poole mobilisatsiooniealiste meeste küsimuses

3. juulil 2025 pöördusid Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Leo Kunnas ametliku kirjaga Ukraina suursaadiku Maksõm Kononenko poole, tõstatades tähelepanuväärse küsimuse Eestis viibivate mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste kohta. Valge ja Kunnas rõhutavad, et teema on tundlik ja seotud rahvusvahelise õiguse ning andmekaitsega, ent usalduslik koostöö Eesti ja Ukraina ametivõimude vahel tugevdaks mõlema riigi julgeolekut ja Ukraina vastupanuvõimet ajal, mil inimressurss on kriitilise tähtsusega. Avaldame kirja täismahus.

Tema Ekstsellentsile Ukraina Vabariigi Erakorralisele ja Täievolilisele Suursaadikule Eesti Vabariigis härra Maksõm Kononenko’le

Austatud härra suursaadik!

Seoses Eestis viibivate Ukraina kodanike arvu ja koosseisuga, eriti mobilisatsiooniealiste meeste osakaalu märkimisväärse suurenemisega, pöördume Teie poole küsimusega, kas Ukraina riik võiks olla huvitatud Eestis viibivate mobilisatsiooniealiste Ukraina kodanike andmete täpsustamisest ja edastamisest Ukraina ametivõimudele.

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna andmetel viibis 2025. aasta 31. mai seisuga Eestis:

  • Ajutise kaitse all 34 114 Ukraina kodanikku, neist 7 458 meest vanuses 18–60 aastat;
  • Rahvusvahelise kaitse all 5 765 Ukraina kodanikku, neist 4 513 meest vanuses 18–60 aastat.

Kokku on seega Eestis ajutise või rahvusvahelise kaitse all üle 11 970 mobilisatsiooniealise Ukraina mehe, mis moodustab ligikaudu 30% kõigist Eestis kaitset saanud Ukraina kodanikest.

Võrdluseks – Eesti alalises elanikkonnas on 18–60-aastaste meeste osakaal ligikaudu 27%, samas kui rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanike seas ulatub see osakaal koguni 69,3%ni. Lisaks sellele on viimase kümne kuu jooksul vähenenud naiste ja laste arv kaitstud isikute seas 634 inimese võrra, samas kui mobilisatsiooniealiste meeste arv on kasvanud 1 009 inimese võrra.

Oleme teadlikud sellest, et Ukraina suurimaks probleemiks sõjatingimustes on just võitlejate puudus. Samuti oleme kursis Ukraina presidendi, härra Volodõmõr Zelenskõi 2024. aasta alguses Eestis antud intervjuuga, milles ta rõhutas, et mobilisatsiooniealised Ukraina mehed peaksid viibima kodumaal ja toetama riiki mitte üksnes rindel, vaid ka muudes ülesannetes.

Lähtudes eeltoodust, soovime küsida, kas Teie hinnangul võiks Ukraina Vabariik pöörduda ametlikult Eesti Vabariigi vastavate ametiasutuste (nt Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet) poole, et taotleda Eestis viibivate 18–60-aastaste Ukraina kodanike isikuandmeid, eesmärgiga hinnata nende mobilisatsioonikohustuse olemasolu ja täitmist?

Mõistame, et tegemist on tundliku küsimusega, mis on seotud rahvusvahelise õiguse, isikuandmete kaitse ning humanitaarkaalutlustega. Samas usume, et usalduslik ja läbipaistev koostöö Eesti ja Ukraina Vabariigi vahel aitab tugevdada mõlema riigi huve ning toetada Ukraina riiklikku vastupanuvõimet olukorras, kus inimressurss on üks määrava tähtsusega strateegilisi tegureid.

Avaldame Teile kõrget lugupidamist.

Au Ukrainale!

PhD Jaak Valge
Riigikogu liige

Kol-ltn reservis Leo Kunnas
Riigikogu liige

Tallinnas, 3. juulil 2025