Riigikohus kinnitas 30. juunil tehtud otsuses, et tulumaksuseaduse mullune muudatus, mis suunab osa kiiremini rikastuvate omavalitsuste tulumaksulaekumistest väiksema maksupotentsiaaliga valdadele ja linnadele, on kooskõlas põhiseadusega. Kohus rõhutas, et riigil lasub selge põhiseaduslik kohustus tasandada omavalitsuste rahalisi lõhesid ning hoida avalikud teenused kättesaadavana kogu Eestis, sh hajaasustusega aladel.
Riigikohtu märgilises lahendis tuuakse esile: “20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad elanike arv vähenenud ligi 20%. Väljaspool Harju- ja Tartumaad on jäänud lapsi ja tööealisi 26% vähemaks, kuid samal ajal on üle 65-aastaste arv kasvanud 14%. Nooremad inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinna ja selle ümbruse KOV-idesse. Seetõttu on SKP elaniku kohta piirkonniti väga erinev ning see väljendub ka keskmise palga statistikas. See on põhjustanud suure erinevuse KOV-ide tulubaasis elaniku kohta. Eelnev tähendab vähemat raha omavalitsuslike teenuste korraldamiseks võrreldes tulukamate KOV-idega.”
Seetõttu peab riik väikseimate eelarvetega omavalitsuste kaitseks rakendama rahalise ühtlustamise mehhanisme, et tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust. “Riigil on põhiseadusest tulenev kohustus arvestada KOV-ide rahastamise süsteemi kujundamisel erinevustega KOV-ide sotsiaalses, demograafilises ja majanduslikus olukorras ning rakendada väiksemate rahaliste vahenditega omavalitsusüksuste kaitseks rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel,” öeldakse Riigikohtu lahendis. Teisisõnu: maksuraha jõukamatest tõmbekeskustest tuleb osaliselt suunata piirkondadesse, kus maksupotentsiaal on väike, kuid teenusvajadus kasvanud, sest elanikud vananevad ja liikumisvõimalused kahanevad.
Seadusemuudatuse vaidlustas Saue vallavolikogu, mis prognoosib tulude kasvu aeglustumist umbes 3 %. Vallajuhtide väitel peaks riik arvestama kiirelt kasvavate valdade lisakuludega – näiteks uute koolide ja lasteaedade ehitamisega. Riigikohus nentis, et Saue teenusetase on juba praegu Eesti keskmisest kõrgem ja valla finantsseis märksa parem kui enamikul omavalitsustest. Kuigi muudatus riivab Saue enesekorraldusõigust, ei ole riive kohtu hinnangul ülemäärane: vald säilitab võime täita nii kohustuslikud kui vabatahtlikud ülesanded.
Kohus rõhutas, et riigile ei tulene põhiseadusest kohustust soodustada töökohtade koondumist tõmbekeskustesse. Samuti ei pea omavalitsus lõpmatuseni kasvatama elanike arvu, kui sellega kaasnevad üle jõu käivad kulud. Planeeringutega saab kasvutempot ohjata – ent samal ajal peab riik tagama, et ääremaad ei jääks teenusteta.
Rahandusministeeriumi andmetel jätab kohtu kinnitatud rahastusmudel 14 jõukamat omavalitsust mõnevõrra väiksema tulukasvu juurde, kuid samas tõstab kümnete väikevaldade tulubaasi. Eesmärk on pidurdada teenuste ja elukvaliteedi järjestikust koondumist Tallinna ümbrusse ning hoida elu maal, nagu Riigikohus otsesõnu ütleb.
Otsus on pretsedenti loov: see kinnitab, et regionaalne tasakaal on põhiseaduslik väärtus. Edaspidi peab riik igas rahastusreformis mõõtma, kas väikseimad omavalitsused on jätkuvalt suutelised pakkuma haridust, sotsiaalabi, teehooldust ja muud esmavajalikku. Elu ühtlane jaotumine kogu riigis on nüüdsest mitte ainult poliitiline loosung, vaid juriidiliselt siduv kohustus.
