26. juulil 2025 möödub 81 aastat Eesti ajaloo veriseimast lahingust – Sinimägede kaitselahingutest, mil Teise maailmasõja käigus võideldi Eesti iseseisvuse ja Euroopa vabaduse nimel idavaenlase vastu. Selle tähtpäeva puhul kogunevad eesti rahvuslased, ajaloo austajad ja veteranide järeltulijad taas Grenaderimäele Ida-Virumaal, et avaldada austust langenud kangelastele.
Mälestusüritus algab kell 12 Grenaderimäel, kus peetakse kõnesid ja mälestatakse lahingus langenud sõdureid. Sõnavõtud on lubatud, kuid eelnevalt registreerimisega aadressil elsk@elsk.ee. Kell 14.00 jätkub mälestamine Sinimägede Muuseumi juures.
Korraldajaks on Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK), kes kutsub kõiki Eesti patrioote ja nende peresid osalema, et hoida elus mälestust meestest, kes 1944. aastal astusid vastu Punaarmee massiivsele pealetungile. Mälestusüritust toetavad ka paljud kodanikuühiskonna liikmed ja kohalike omavalitsuste esindajad.
Alates Eesti taasiseseisvumisest on kahjuks väga vähe tunnustanud nii Sinimägedes kui ka mujal Eesti kaitselahingutes langenuid ja osalenuid riiklike institutsioonide poolt, üksnes sõjaväeliselt on seda teinud kindral Aleksander Einseln aastal 1994 isikliku osavõtuga Grenaderimäel.
Sinimägede lahingud kujunesid 1944. aasta suvel Eesti aladel üheks intensiivseimaks ja ohvriterohkemaks sõjaliseks vastupanuaktiks. Kolmel kõrgendikul – Tornimäel, Grenaderimäel ja Lastekodumäel – peeti ränki kaitselahinguid Nõukogude Liidu mitmekümne diviisi vastu. Lahingutes osalesid eesti üksused koos Relva-SS välisvabatahtlikega mitmest Euroopa riigist. Lahingutega kaasnesid tohutud inimkaotused, kuid kaitsjate kangelaslikkus võimaldas tuhandetel Eesti elanikel põgeneda läände ning hoidis elus lootust vaba Eesti tulevikule.
Üks traagilisemaid, ent samas kangelaslikumaid hetki toimus 29. juulil 1944, mil Punaarmee oli Sinimägedes peaaegu võidu saavutanud. Kapten Paul Maitla viis ellujäänud kaitsjad meeleheitlikule vasturünnakule, mis taastas olukorra ja peatas vastase edasitungi. See sündmus on jäänud sümboliseerima eestlaste visadust ja võitlusvaimu.
Kuna mitte kõigil ei ole võimalik sündmusest Sinimäel osa võtta, kutsuvad korraldajad inimesi üles asetama samal päeval pärgi Vabadussõja ja Teises maailmasõjas langenute mälestussammastele oma kodukohtades ning Tallinnas Maarjamäel asuvatele 1944. aasta kaitselahingutes osalenud väeosade mälestustahvlitele.
Tänases julgeolekuolukorras, kus Euroopas on taas alanud täiemahuline sõda ja vabu rahvaid ähvardab endiselt idanaabri imperialism, on Sinimägede kaitsjate mälestamine olulisem kui kunagi varem. Nende meeste ohverdus ei olnud asjata – see elab edasi vabas Eestis, mille eest nad võitlesid, ja kõigis neis, kes väärtustavad rahvuse õigust enesemääramisele.
