Läti kagupiiril käib vaikne, ent üha ohtlikum hübriidsõda. Agressiivselt tegutsevad illegaalsed migrandid, keda Valgevene režiim on sihikindlalt piiri äärde suunanud, püüavad iga päev murda läbi okastraataedadest ja piirivalvurite kaitsest. Läti reageerib otsustavalt: piirivalve eriolukorra režiim Valgevene piiril pikeneb aasta lõpuni, teatas valitsus 25. juunil.
„Juba praegu oleme takistanud üle 5500 inimese piiriületuse, ja tempot vaadates võib see arv aasta lõpuks kahekordistuda,“ ütles Läti siseminister Rihards Kozlovskis. Ainult viimastel päevadel on piiri ületada püüdnud üle 160 inimese. Võrdluseks – eelmisel aastal oli kogu aasta jooksul ebaseaduslikke ületuskatseid 5388.
Lukašenka režiim on rändesurvet teadlikult eskaleerinud. Tegemist pole enam passiivsete põgenikega, vaid organiseeritud ja treenitud gruppidega, kes tegutsevad agressiivselt ja koordineeritult. Nende seas on inimesi, kes ei kõhkle piirivalvuritele kallaletungimast ega püüdmast relvi ära võtta.
„Praegu on tugev pressing. Need pole samad inimesed, kellega olime piiril vastamisi kolm aastat tagasi,“ kinnitas Piedruja piirivalvekomando juht Aigars Steļmaks Postimehele. „Nad tulevad agressiivselt, ründavad ja üritavad meilt isegi relvi käest väänata.“
Piirivalvurid liiguvad nüüd patrullides automaatide, kuulivestide, kiivrite ja öövaatlusseadmetega. Varustust on seljas kuni 20 kilo. 173 kilomeetri pikkune maismaapiir Valgevenega on varustatud kolmemeetrise okastraataiaga ja veel meetrise sügavuse maa-aluse tõkkega. Ometi suudavad smugeldajate ja rändeagentide poolt suunatud inimesed end sellestki läbi lõigata.
Piiril on ametlikult avatud ainult üks piiripunkt, kus seisab kolmekilomeetrine rekade rivi. Väina jõe äärde rajatakse moodsaima tehnoloogiaga vaatlustorne. Piiriturvalisus muutub iga päevaga järjest olulisemaks mitte ainult Lätile, vaid kogu Baltikumile ja Euroopa Liidule.
Lukašenka režiimi käsil olev migranditransiit toimib nagu sõjaväeline operatsioon. Sama isikut on nähtud ühel päeval Poola piiril ja paari päeva pärast taas Lätis – logistika taga pole juhus, vaid sihiteadlik transiit Valgevene ametkondade koordineerimisel.
Läti piirivalve teeb tihedat koostööd Leedu ja Poola kolleegidega. Valgevene kaudu koordineeritud ränderünnak pole ainult Läti probleem – see on test kogu Euroopa piiridele. Relvastatud piirivalvurid seisavad nüüd mitte ainult salakaubavedajate ja ebaseaduslike piiriületajate vastu, vaid ka režiimi vastu, kes kasutab inimesi relvadena. Läti piir on Euroopa kindlus – ja see kindlus peab vastu.
