Laupäeval, 17. mail toimus Põhja-Itaalias Gallarate linnas rahvusvaheline konverents Remigration Summit (lühendatult ReSum), mis tõi kokku Euroopa rahvuslased ja identiteediliikumise esindajaid. Konverentsi keskseks teemaks oli tagasiränne – eurooplaste enesemääramisõigusel põhinev plaan saata Euroopast päritolumaadesse tagasi sisserändajad, kes on tulnud mandrile ebaseaduslikult, kohalikku ühiskonda panustamata, või kelle kultuurilised ja olemuslikud erinevused tekitavad pingeid kohalike elanikega.

Sündmus, mida korraldasid Itaalia, Austria, Portugali ja teiste Euroopa riikide aktivistid, leidis aset kultuurikeskuses Teatro Condominio. Itaalia meedias nimetati sündmust “paremäärmuslaste konklaaviks” ning sellele eelnes mitmeid katsed konverentsi toimumist takistada, sealhulgas algse toimumiskoha tühistamine, küberrünnakud korraldajate vastu ning valeteabe levitamine osalejatele. Vaatamata takistustele suutis korraldustiim ReSumi edukalt läbi viia.

Osalejate hulgas oli mitmeid tuntud rahvuslikke mõtlejaid ja poliitilisi aktiviste, sealhulgas austerlane Martin Sellner, portugallane Pedro Faria, sakslanna Lena Kotré (AfD) ja iirlane John McLoughlin (Iiri Rahvuspartei). Konverentsil esines ka hollandlanna Eva Vlaardingerbroek, kes on varasemalt olnud seotud konservatiivsete meediakanalitega, kuid on viimasel ajal avalikult esinenud terava kriitikaga massiimmigratsiooni ja multikultuursuse aadressil.

Tagasirände ideed käsitleti konverentsil kolmes faasis: esiteks ebaseaduslike migrantide tagasisaatmine ja piiride tugevam kontroll; teiseks nende välismaalaste repatrieerimine, kes seaduslikust staatusest hoolimata ei panusta vastuvõtjariigi ühiskonda või on toime pannud kuritegusid; ning kolmandaks nende isikute tagasisaatmine, kes on loonud paralleelühiskondi või osalevad tegevustes, mis lähevad vastuollu kohalike elanike huvidega.

Konverentsile eelnes ja seda saatis märkimisväärne turvameetmete karmistamine, mida õigustati võimaliku vastuseisuga äärmusvasakpoolsetelt rühmitustelt. Itaalia vasakliberaalne ajakirjandus ja Milano linnapea Giuseppe Sala kritiseerisid teravalt ürituse toimumist juba enne, kui selle sisu või esinejate nimed olid teada.

Sündmuse käigus toonitati korduvalt, et tagasirände ideed tuleks pidada legitiimseks poliitiliseks seisukohaks, mis väärib avalikku arutelu. Mõned esinejad osutasid, et praegune sisserändepoliitika on kaasa toonud sotsiaalseid probleeme ja turvariske, millele valitsused ei ole suutnud vastata. Teised rõhutasid, et nende hinnangul ei tohi Euroopa kaotada oma kultuurilist ja demograafilist identiteeti.

Korraldajad lugesid konverentsi edukaks, viidates rahulikule meeleolule Gallarate tänavatel ning kasvavale huvile tagasirände kontseptsiooni vastu. Ürituse ajal tõusis mõiste “remigratsioon” Google’i otsingutes esile mitmes Euroopa riigis.

Vastased on süüdistanud konverentsi ja selle korraldajaid ksenofoobias ja paremäärmuslikes vaadetes. Samas väidavad korraldajad, et nende eesmärk on avada arutelu migratsioonipoliitika üle, mida nende hinnangul on seni käsitletud liiga ühepoolselt ning ilma kriitilise lähenemiseta.