Poola piirivalvurid kõnelevad kasvavast ohust riigi julgeolekule seoses piiriületuste sagenemise ja dokumentideta migrantide vooluga Valgevene suunalt. Uued regulatsioonid, piiratud kontrollimehhanismid ja rahvusvaheline surve muudavad olukorra üha keerulisemaks.

Poola valmistub uuteks rändesurveteks Valgevene piirilt, kus kasvav hulk dokumentideta migrante seab ohtu nii Poola siseturvalisuse kui ka kogu Euroopa rändehalduse süsteemi tõhususe. Poola piirivalve esindajad hoiatavad, et suur osa sisenejatest jääb riiki määramata ajaks, ilma et oleks võimalik tuvastada nende isikut või tausta.

Televisioonikanalile wPolityce24 antud intervjuus kirjeldas anonüümseks jäänud piirivalvur kujunenud olukorda kui kiiresti eskaleeruvat kriisi. Tema sõnul on iga saabunud migrandi isikuandmed registreeritud üksnes isiku enda väidete põhjal.

„Me ei saada neid kuhugi tagasi. Me ei tee väljasaatmist. Need inimesed jäävad siia,” nentis ta.

Piirivalvuri sõnul pole võimalik teada, kas sisserändaja on eelnevalt toime pannud kuritegusid, kuna identiteedi kontrolli puudumine muudab iga hinnangu spekulatiivseks.

„On võimatu teada, kes nad tegelikult on – kas nad vägistasid kuu aega tagasi mõne naise või tapsid kellegi.”

Üheks raskendavaks teguriks on piirivalve kinnitusel teatud aktivistide ja migrandiorganisatsioonide tegevus, kes annavad sisserändajatele juhiseid dokumentide hävitamiseks enne piiriületust, et muuta tuvastamine võimatuks.

„Aktivistid õpetavad neid tulema Poolasse ilma dokumentideta,” ütles ametnik intervjuus Stanisław Pyrzanowskile.

Olukorda raskendavad ka muudatused piirimenetluses, mille kohaselt ei ole enam võimalik migrante koheselt tagasi saata. Uute regulatsioonide alusel tuleb kõik sisserändajad registreerida, sõrmejäljed võtta ja luua n-ö „Poola jälg”. See tähendab, et kui migrant liigub edasi Saksamaale või mujale Lääne-Euroopasse, saab tema esmane vastutaja olema just Poola – vastavalt Dublini regulatsioonile.

„Varem või hiljem jõuavad nad Saksamaale, aga Saksamaa saadab nad Poolasse tagasi,” selgitas piirivalvur.

Suur probleem seisneb ka selles, et paljud päritoluriigid – näiteks Iraak või Afganistan – keelduvad oma kodanike vastuvõtmisest. Piirivalve kinnitusel ei soovi need riigid omaenda kodanikke tagasi, viidates nende võimalikule ohtlikkusele.

„Isegi nende enda riigid ei taha neid inimesi,” märkis ametnik.

Kuna kevadhooaja saabudes rändesurve suureneb, avaldab piirivalve tugevat survet valitsusele, et see astuks konkreetseid samme.

„See on alles algus. Soojad ilmad toovad surve,” ütles piirivalvur. „Kui Poola võimud ei tegutse otsustavalt, võime peagi seista silmitsi samade probleemidega, millega Lääne-Euroopa on juba aastaid hädas olnud.”

Poola julgeolekut on seni peetud piirkonna tugevaimaks. Ent piirivalve sõnul võib see positsioon kiiresti kaduda, kui sisserännet ei suudeta ohjata.

„Kui me ei kaitse oma piire, ei jää Poolast midagi järele, mis meid turvalisuse liidrina määratleks.”