Ukraina on viimasel ajal muutnud oma vasturünnakud sihipärasemaks ja intensiivsemaks, keskendudes kitsastele rindelõikudele, kus kiirel tegutsemisel on suurim mõju. Kurski, Pokrovski ja Kostiantõnõvka piirkonnas on märgata ukrainlaste jõulisemat tegevust, mida toetab drooniluure ja elektrooniline sõjapidamine.

Ukraina taktika hõlmab soomusüksustega kiiret läbitungimist kuni viie kilomeetri sügavusele, seejärel kindlustatakse positsioonid ja välditakse vastase tugevdamist droonirünnakute ja suurtükitulega. Venemaa üksuste halb väljaõpe ja organiseerimatus raskendavad neil tõhusat vasturünnakut, võimaldades Ukrainal oma positsioone kindlustada ja soomusüksused turvaliselt tagasi tõmmata, enne kui Vene droonid taas aktiivseks muutuvad.

Ukraina jätkab rünnakuid Kurski suunal, keskendudes peamiselt Sudža linnast kagus olevale piirkonnale. Kuigi edasiliikumine on aeglustunud, on selge, et Venemaa ei ole suutnud sellele tõhusalt vastu seista. Vene väed üritavad nüüd läänepoolseid Ukraina kaitseliine Sverdlikovo juures survestada, et leida nõrkusi ja sundida Ukrainat oma jõude ümber paigutama. Ukraina tegevus idatiival paistab olevat suunatud eelkõige võimaliku Vene koordineeritud pealetungi ennetamisele ja logistikateede kindlustamisele. Lisaks on Põhja-Korea üksused taas rindel, seekord väiksemates koosseisudes, kuid nende mõju lahinguväljal jääb ebaselgeks.

Ida-Ukrainas, Kupjanski rindel, püsib olukord pingeline. Venemaa on jätkanud vägede ületoomist Oskili jõest põhja pool Dvoritšnas, luues seal sillapea, mida üritatakse aeglaselt laiendada. Seni on tegemist peamiselt jalaväega, kuid kevade edenedes võib Venemaa proovida seal suuremat operatsiooni. Samal ajal on Moskva surve Donbassi põhjaosas Borova ja Lõmani piirkonnas jätkunud, kuid seni on Ukraina suutnud oma kaitseliine hoida ning aktiivsete vasturünnakutega Vene edasiliikumist aeglustada.

Samal ajal võib Pokrovski ümber käiv võitlus olla Venemaa katse enne võimalikke rahukõnelusi positsiooni parandada. Kurski olukord seostub siin ka president Zelenskõi strateegilise sammuga, kus ta vihjas, et “Vaba Kursk” võiks olla osa läbirääkimistest, mis tegelikult asetab Putini keerulisse olukorda – see annaks tunnistust, et Ukraina on legitiimne riik, mitte lihtsalt ajutine moodustis, mida Venemaa võib oma suva järgi hävitada.

Üldine strateegiline pilt näitab, et Moskval on raske oma pealetunge laiendada ilma teistelt rinnetelt jõude ümber suunamata. Samuti ei ole Venemaa suutnud leida efektiivset vastust Ukraina droonisõjale. Kui Moskval oleks tõesti selline suurvõim, nagu ta väidab, ei oleks ta sunnitud oma sõjalisi operatsioone pidevalt koomale tõmbama. Nii Ukraina kui Venemaa peavad pidevalt otsustama, kus oma ressursse kõige efektiivsemalt kasutada, kuid seni on selge, et Ukraina on suutnud rinde initsiatiivi paljudes kohtades vähemalt tasakaalus hoida, kui mitte enda kasuks kallutada.

Viimaste päevade sündmused rindel viitavad sellele, et Ukraina vasturünnakud Pokrovski suunal on märgatavalt pärssinud Vene vägede pealetungi tempot. Vene poole suurimaks probleemiks on endiselt ohutute logistiliste marsruutide puudumine, mistõttu on varustuste ja vägede liikumine raskendatud.

Pokrovskist edelas asuva Pištšane küla ümber toimuvad ägedad lahingud. Mõned allikad viitavad sellele, et küla on käest kätte liikumas, mis tähendab pidevaid rünnakuid ja vasturünnakuid mõlema poole poolt. Samuti liiguvad teated, et mõnest lähedalasuvast külast on Vene väed osaliselt või täielikult tagasi tõmbunud, kuid see vajab veel kinnitamist.

Olulisemad lahingud on sel nädalal toimunud Andrijivka piirkonnas, kus ukrainlased tõmbusid välja kolmest küljest venelaste poolt ümbritsetud “katlast”. 14. veebruaril alustasid Venemaa väed rünnakuid Kostjantõnopilist põhja ja lääne suunas ning Zelenivkast põhja ja loode suunas. Eesmärk oli ümber piirata Ukraina väed, kes olid jäänud katlapiirkonda.

15. veebruaril hakkasid Ukraina väed viimaks katlast välja tõmbuma. Esimesena lahkusid 33. mehhaniseeritud brigaad ja 46. õhudessantbrigaad, kuid nende asemele saadeti kogemusteta ja halvasti ettevalmistatud 157. mehhaniseeritud brigaad. Venelased kasutasid seda kohe ära.

Venelased hõivasid Andrijivka asula 16. veebruaril ja alustasid samaaegseid rünnakuid Kostjantõnopilile ja Ulaklõle, lõigates läbi väljapääsutee katlast. Üksused, kes jäid Ulaklõst ida ja põhja poole, pidid taanduma põldude ja hekkide kaudu Kostjantõnopili suunas.

Hiljuti avaldati kaadrid Venemaa pealetungist Ukalõ ja Kostjantõnopili suunal. Seni on teada, et Venemaa on seal kaotanud üle 17 soomusühiku, mis viitab Ukraina edukale vastutegutsemisele. Samas on liikvel ka üks Vene poole video, kus väidetakse, et 3–5 Ukraina sõdurit langes vangi.

17. veebruariks olid venelased kindlustanud oma positsioonid Kostjantõnopilis ja hõivanud peaaegu kogu Ulaklõ. See muudab ülejäänud Ukraina vägede evakueerimise katlapiirkonnast üha keerulisemaks. Venemaa väed on edenenud ka Andriivkast lääne ja põhja suunas, kuigi lõuna suunas rünnakuid ei korraldatud.

18. veebruaril korraldas Venemaa massiivse droonirünnaku Ukraina suurima sadamalinna Odessa vastu, mille tagajärjel jäi suur elamurajoon ilma elektri-, vee- ja soojusvarustuseta. Rünnak tabas linna tihedalt asustatud piirkonda, kus vähemalt 14 kooli ja üle 500 kodu kaotasid elektri. Lisaks sai rünnakus neli inimest vigastada, sealhulgas üks laps, kellest üks pidi haiglasse toimetama. Linna elanikud seisavad nüüd silmitsi tõsise humanitaarkriisiga, kuna taristu taastamine võtab aega ja Venemaa rünnakute oht jääb endiselt suureks.