Hiidlased on kuulutanud käesoleva aasta Hiiumaal rahvariideaastaks, et tutvustada saare ainulaadseid rahvariideid ja julgustada nii kohalikke kui ka külalisi neid sagedamini kandma. Algatusega soovitakse rõhutada, et rahvariided pole minevikust pärit taak, vaid uhkuse ja identiteedi sümbol.

Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel ütles “Aktuaalses kaameras“, et rahvariideaasta eesmärk on muuta rahvariiete kandmine tavaliseks ja inspireerida inimesi neid julgelt kasutama. “Pange rahvariided selga, ilma igasuguse häbita! Samuti võib kasutada erinevaid rahvariide elemente,” kutsus Peikel üles.

Hiiumaa rahvariietel on üks eriline detail, mis eristab neid ülejäänud Eesti rahvariietest – vöö külge kinnitatud tupes nuga, mis kuulub hiiu naise komplekti. Selle ajaloolise elemendi päritolu pole hiidlased täpselt teada saanud, kuid arvatakse, et nuga oli naise igapäevaelus hädavajalik tööriist.

“Hiiumaa naised pidid sageli peres ja kodus ise toime tulema, kuna mehed olid merel või metsas. Nuga oli praktiline ja vajalik abivahend,” selgitas Hiiumaa muuseumi teadur Helgi Põllo.

Tänapäeval võib see aga rahvariiete kandmisel piiranguid tekitada. “Näiteks Soomes presidendi vastuvõtul võib rahvariideid kanda, kuid mees ei tohi vööle panna pussnuga. Samasugused reeglid külmrelvade kohta võivad ka siin rahvariiete kandmist mõjutada,” lisas Põllo.

Hiidlased on seadnud eesmärgiks luua rahvariideaasta jooksul uusi rahvariidekomplekte ja anda välja rahvariideid tutvustav raamat. Lisaks alustab Hiiumaa muuseumis rahvariidekool, kus õpetatakse rahvariiete valmistamist ja nende kandmise traditsioone.

Kuigi fookus on Hiiumaa rahvariietel, oodatakse saarele külalisi ka teiste Eesti piirkondade rahvariietes. “Oluline on meie rahvariiete eripära näidata, aga samas propageerida ka laiemalt rahvariiete kandmise traditsiooni,” ütles Peikel.

Hiiumaa Muuseumi näitused, üritused ja tegemised saavad läbi käesoleva aasta olema inspireeritud just Hiiumaa rahvariideaastast. Kõiki eelolevaid sündmusi saab näha siit.