Esmaspäeva õhtul kogunes Põltsamaa kultuurikeskusesse saalitäis rahvast, et osaleda avalikul arutelul, mis puudutas Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringut. Koosolek, mille eesmärgiks oli jagada infot ja kuulata elanike arvamusi, paljastas sügava vastuseisu kavandatavatele suurarendustele. Kõneaineks olid nii looduskeskkonna säilitamine, kultuuripärandi kaitse kui ka tervisemõjud, mis kaasnevad planeeritavate kuni 270-meetriste tuuleparkidega.

Avalikul arutelul esinesid kliimaministeeriumi kohalike omavalitsuste rohereformi koordinaator Rene Reisner ning Põltsamaa vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni, kes tutvustasid planeeringu menetlusprotsessi. Lisaks osalesid konsultatsioonifirma OÜ Skepast & Puhkim eksperdid ning kohaliku kogukonna keskkonnahuvilised, kes tõid esile murekohad nii looduskeskkonna kui ka kultuuripärandi kaitse osas. Arutelu modereeris keskkonnaajakirjanik Mart Valner. Sõna võtsid ka mitmed looduskaitsjad ja poliitikud, sealhulgas ERK esindajad, kes rõhutasid kohaliku kogukonna seisukohtade tähtsust suurarenduste kavandamisel.

Sündmus tõi kohale sadu inimesi. Keskuse ümbrus oli autodest tulvil ning kohale tuldi kõikvõimalike sõidukitega. Meeleolu oli pingeline juba enne arutelu algust – kultuurikeskuse ees toimus plakatitega meeleavaldus Põltsamaa valda tuuleparkide rajamise vastu. Arutelu tõi Põltsamaa kultuurikeskusse sedavõrd palju huvilisi, et kõik kuulajad ei mahtunudki saali. Rahvas kogunes nii saali sisse kui ka ukse taha, et kuulda esinejate seisukohti ja väljendada oma vastuseisu. Lisaks meeleavaldusele koguti üritusel ka allkirju Põltsamaa valda planeeritavate tuuleparkide rajamise vastu – vaid nelja tunni jooksul kirjutas oma nime, isikukoodi ja allkirja paberile 253 inimest.

Koosoleku avas Põltsamaa vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni, kes tõdes, et planeeringuga seotud muresid ja küsimusi on esitatud hulgaliselt – 1500 ettepanekut ja 700 küsimust. Inimeste peamised mured on seotud liigse lähedusprobleemi, müra ja infraheli, looduskeskkonnale avalduva mõju, kinnisvarahindade languse ja visuaalsete häiringutega. Arutelul osalenud MTÜ Inimeste ja Looduse Eest esindajad Maarja ja Urmas Maranik tõid aga esile mure killustatuse üle – Eestis menetletakse tuuleparkide planeeringuid 24 vallas, ent terviklikust lähenemisest puudub igasugune märk.

Plaanitavad tuulikud, mille kõrgus ulatub üle 200 meetri ja tiivikulabade pikkus 100 meetrini, on kohalike seas tekitanud suurt muret keskkonnakahjude ja võimalike tervisemõjude pärast. Eriti murettekitavaks peetakse seda, et ainult Põltsamaa valda soovitakse rajada enam kui 100 tuulegeneraatorit.

Ühe suurima murena tõid arutelul osalejad välja tuuleparkide kahjuliku mõju nii loodusele kui ka riigikaitsele. Rõhutati, et tuulikud häirivad kaitseväe radareid, mis võib nõrgendada NATO üldist kaitsevõimekust regioonis. Lisaks kujutab ulatuslik ehitustegevus tõsist ohtu looduslikele elupaikadele – metsad raiutakse lagedaks ja maa kaevatakse auklikuks. „Keskkonnaamet sisuliselt menetleb kaitsealused liigid surnuks,“ sõnas MTÜ esindaja Urmas Maranik, hoiatades, et sellise suundumuse jätkudes võib Eestis näiteks must-toonekurg sootuks kaduda. Kohalike hinnangul on selline tegevus vastutustundetu nii keskkonna kui ka julgeoleku seisukohalt.

Muuhulgas tõsteti esile Tõivere hiie kaitsmise vajadust. Hiis, mis asub kavandatavatest tuulikutest vaid 250 meetri kaugusel, on kohalike sõnul püha koht ja oluline osa Jõgevamaa kultuuripärandist. Hiies kasvavad ligi 200-aastased põlistammed, mis loovad erilise loodusliku ja vaimse pühapaiga. „See oleks nagu pühakojas, kus altari taga töötaks pidevalt traktor,“ kommenteeris tuulikute hiie juurde püstitamise plaani ERK liige ja kohaliku pärandi hoidja Olev Kull ehk Tapiku Olev.

Looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik on samuti rõhutanud, et Tõivere hiis on erilise tähtsusega ja kuulub väheste säilinud hiite hulka Eestis. Kohalike mure on aga seotud ka Norra allikatega, mille kuivamine tuulikuarenduste käigus tehtavate sügavate pinnasetööde tõttu on reaalne oht.

Kokkuvõtteks said suurimad vaidlused alguse tuulikute tekitatud infrahelidest, mille mõju inimese tervisele on seni ebapiisavalt uuritud. Eriti teravalt küsiti, miks ministeerium ja arendajad plaanivad projektiga edasi minna enne, kui Terviseameti vastav raport valmib. „Meile räägitakse, et maailmas pole probleemi, kuid selle hind jääb kohalike kanda,“ märkis üks arutelul osalenud.

Tuulikuid arendavate ettevõtete, Enefit Greeni ja Irben OÜ, esindajad lubasid, et kõik otsused langetatakse keskkonnauuringute põhjal. Samas tõid kriitikud välja, et uuringute läbiviimisel ei ole kaasatud pühapaikade eksperte.

Koosolek tõi kokku erinevaid poliitilisi jõude ja organisatsioone. Osalesid endine keskkonnaminister Rain Epler, Riigikogu liige Kalle Grünthal, Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonna juht Silver Kuusik ning looduskaitsja Mati Sepp. Hoolimata poliitilistest erimeelsustest valitses üksmeel: nii suure ulatusega arenduste puhul peab lõplik sõna jääma kohalikele elanikele.

SA Eestlaste Eesti juhataja Ruuben Kaalep esitas arendajatele terava küsimuse, miks ei ole arvestatud looduslike pühapaikade kaitsega. Ta tõi esile, et Tõivere hiis, mis asub kavandatavatest tuulikutest vaid 250 meetri kaugusel, on kultuuriliselt ja vaimselt oluline ning selle lähedusse tuulikute püstitamine on vastuvõtmatu.

„Miks ei ole võetud arvesse ekspertide, sealhulgas SA Hiite Maja arvamust?“ küsis Kaalep, viidates sellele, et looduslikke pühapaiku tuleks käsitleda erilise austusega. Ta rõhutas, et Eestis ei tohiks projekteerida ühtegi suurarendust, kui see ohustab pühasid paiku või ignoreerib nende kaitset.

Arendajate vastus Kaalepi küsimusele tõi kaasa veelgi rohkem küsimusi kui selgitusi. Nad väitsid, et mujal maailmas ei ole looduslike pühapaikade probleem olnud tuuleparkide rajamisel märkimisväärne teema ning nendega püütakse arvestada sarnaselt kalmistutega. Siiski jäi vastamata, miks pole arutelusse kaasatud pühapaikade spetsialiste ega eksperte, kes suudaksid pakkuda asjatundlikku hinnangut Tõivere hiie ja teiste võimalike ohustatud alade kaitse kohta.

Rahva pahameel kulmineerus, kui avalikuks sai, et kohalikke ei kaasatud planeeringu algfaasis, ning sellele järgnes mitmeid teravaid küsimusi. MTÜ Hoiame Loodust esindaja Mati Sepp nimetas lubamatuks, et ehitustegevust planeeritakse ilma terviklikke mõju-uuringuid tegemata. Ta süüdistas kliimaministeeriumi ametnikke erasektori huvide teenimises, millele kliimaministeeriumi esindaja Rene Reisner vastas vaid, et planeeringud viiakse läbi vastavalt seadustele. Publiku seas vallandus seepeale pahameeletorm, sest kohalike sõnul ei kaitse olemasolevad seadused kogukonna ega looduse huve.

Arutelul esines ka ERK Tartu- ja Jõgevamaa ringkonna juht Lauri Koni, kes andis ametnikele üle ligi 300 elaniku allkirjaga avalduse, mis väljendab vastuseisu tuuleparkide rajamisele. „Kui me ei saa selle alaga midagi teha, istutame sinna kuusetaimi,“ sõnas Koni. Rahva surve tõttu pikendati koosolekut 40 minuti võrra, kuid mitmed küsimused jäid endiselt vastuseta.

ERK juhatuse liige Kalju Tamme tõi arutelul esile tuuleenergia majandusliku ja keskkondliku kasu küsitavuse. Ta viitas 2021. aasta Texase näitele, kus tuuleparkide eelisarendamine tõi kaasa kriisi – tavatult külma ilma tõttu jäätusid tuuleturbiinid, mis tekitasid voolupuudujäägi, põhjustades sadade inimeste hukkumise ja vähemalt 130 miljardi dollari suuruse kahju. Lisaks tõi Tamme välja tuuleenergia salvestamise probleemid. Tema sõnul nõuaks vastavad akud Eestis miljardeid eurosid investeeringuid, kuid akude tootmine sõltub haruldastest maavaradest ning nende kasutusaja lõppedes tekib jäätmetega suur keskkonnaprobleem.

Koosoleku lõpuosas tõusis publiku seas pahameel, kui selgus, et rahva vastuseisust hoolimata jätkatakse tuulepargi planeeringuga. Üks osalejatest küsis teravalt, kas arutelu eesmärk on pelgalt „linnuke kirja saada“. Moderaator Mart Valneri vastus tõi saali ehmatava selguse: „Linnuke saadakse kirja ka siis, kui teie oma küsimustele vastuseid ei saa.“ See avaldus tekitas publiku seas rahulolematuse laine, kuid süvendas ka kohalike kindlat tahet enda eest seista.

Põltsamaa rahvas näitas esmaspäeva õhtul, et kogukond suudab oma huvide eest seista, kui ollakse ühtne. Kohalike sõnul on arutelude jätkamine oluline ja järgmine rahvakoosolek toimub juba 9. jaanuaril Pajusi rahvamajas.

„Kui me kõik niimoodi igas vallas enda eest seisame, siis koos me saame hakkama,“ kõlas koosoleku lõpus rahva seast südamlik sõnum.

Täispikka videot koosolekust on võimalik vaadata Rain Komlevi ja Birgit Lõhmus-Komleva Facebooki lehel.