Prantsusmaa migratsioonipoliitikat raputab korruptsiooniskandaal, kus riigi maksumaksjate rahadega tegutsenud immigratsioonimeelset organisatsiooni Coallia endist juhti süüdistatakse ulatuslikus pettuses. Väidetavalt on mees omastanud 12 miljonit eurot avalikke vahendeid, mis olid mõeldud migrantide ja kodutute abistamiseks. Vastavalt Prantsusmaa seadustele ei ole tema nime veel avalikustatud.
Coallia, mis on spetsialiseerunud migrantide registreerimisele ja majutamisele, on üks Prantsusmaa suurimaid valdkonna organisatsioone. Ainuüksi 2022. aastal sai see 148 miljonit eurot riiklikke toetusi. Süüdistuste kohaselt kasutas endine territoriaalne direktor aastatel 2020–2024 oma positsiooni, et üles ehitada keeruline skeem avalike vahendite kuritarvitamiseks.
Prokuröride sõnul asutas mees fiktiivseid teenusepakkujaid, mille kaudu ta Coallialt arveid esitas. Tegelikkuses oli ta nende ettevõtete “tegelik juht”. Süüdistuste järgi kasutas ta vahendeid isiklikuks tarbeks ja kandis raha ka Mauritaania ettevõtetele.
Lisaks endisele direktorile on süüdistuse saanud veel kaks kahtlusalust: 60-aastane ettevõtja ja 47-aastane ärijuht, kes arreteeriti Val-de-Marne’i piirkonnas.
Coallia esitas ise kriminaalkaebuse 2022. aastal pärast sisekontrolli, mis tõi päevavalgele massilise rahastamise väärkasutamise. Samas on organisatsioon ise sattunud kriitika alla, kuna Prantsusmaa Riigikontroll on süüdistanud seda avalike vahendite ebapiisavas juhtimises.
Korruptsioonijuhtum toob esile tõsise probleemi, kuidas migrandipoliitika ja sellega seotud rahastamine on muutunud suureks äriks. Coallia endine juht töötas migratsioonivaldkonnas 20 aastat, kasutades oma ametikohta isikliku kasu lõikamiseks.
Migratsioonivaldkond on kogu Euroopas muutunud tulusaks äriks. Erinevad julgeolekufirmad, kinnisvaraarendajad ja muud osapooled saavad migratsiooniprojektide kaudu suuri riigihankeid, sageli turuhinnast kõrgemate tasudega. Kuigi paljud neist tegutsevad seaduslikult, on avalikud vahendid nende ärimudeli keskmes.
Juhtum Prantsusmaal heidab varju ka laiemale probleemile: kuidas riikide migratsioonipoliitika ja rahastamine võivad osutuda korruptsiooni ja ebaefektiivsuse kasvulavaks. Lisaks tõstatab see küsimuse, kui palju avalikke vahendeid kasutatakse tegelikult abivajajate toetamiseks ning kui palju voolab kuritarvitamiste kaudu kõrvale.
Prantsusmaa on juba niigi tõsises migratsioonikriisis, kus kasvav rahulolematus avaliku arvamuse seas seab valitsuse surve alla. Prantsusmaal ootab migratsioonivaldkonda ees tõenäoliselt suurem ümberkorraldus.
