Neljapäeval, viiendal detsembril toimus Tallinnas Alexela Kontserdimajas särtsakas ja südantsoojendav kontsert ”Viimane vaatus”, kus 36 aasta järel tegi Eesti levimuusika legend ansambel Vitamiin originaalkoosseisus oivalise etteaste. Kuulu järgi jäävat see ka viimaseks. Retrohõnglulises programmis kõlasid muuhulgas mitmed tuntud hitid uues ootamatus kuues.
Legendaarse bändi liikmetest astusid lavale Mikk Targo, Mait Maltis, Marju Länik, Siiri Sisask, Rein Laaneorg, Peeter Vähi, Andres Oja. Külalistena lõid kaasa Klaaspärlimäng Sinfonietta, Collegium Musicale, löökpillivirtuoos Heigo Rosin, basskitarrist Veiko Kittask, koloratuursopran Elina Nechayeva ja dirigent Kasper Joel Nõgene.
Esinemine leidis aset täpselt samas kohas, kus eelmine 36 aastat tagasi, kuna Vitamiini hüvastijätukontsert toimus 1989. aastal toonase Sakala Keskuse kontserdisaalis.
Enne algust voogas vahva valgustus vaikival suurel laval, kus valmis seatud instrumendid ja mikrofonid ootasid suuri meistreid, kes rahvamassi vaimustavalt vingetesse viisikeeristesse haaraksid, nagu vanadel headel aegadel. Ja kell 19:00 saimegi haaratud. Kui ühe mehe sõit lavale mootorrattal näis juba niigi ekstreemsena, siis jahmatava hookuspookusena laskusid mõningase vahega kõrgelt lae alt kahe nööri vahel sujuvalt alla kaks ansambli liiget. Tõotas tulla suurejooneline show. Alustuseks jooksid kõrgel seinal asetsenud ümaral ekraanil vanad fotod, mis meenutasid Vitamiini ajaloolist lavategevust, reise ning üksikpilte noortest staaridest, kes peamiselt 1980ndatel ennast oma rahva südamesse laulsid ja mängisid ning Nõukogude Liidu avarustes kuninglikku kuulsust kogesid. Samal ajal esitasid laule orkestrid ja lasti lindilt fragmente originaallugudest. Esitati pühenduslaule ansambli liikmetele.
Rõõmutsev rahvas saalis läks lennult kavaga kaasa, tuues kuuldavale sagedasi vaimustushüüdeid ja plaksutades rütmi. Ühe koosseisust ja siitilmast lahkunud muusiku mälestuseks lehvitasid paljud oma istmetel mobiiltelefonidega tema instrumentaalpala kestel taskulambivalgust sinna kuhugi kaugele teisele poole tähti. Väga ilus žest igatahes, mis teostus inimlikult ühe esineja soovitusel.
Vahepeal tutvustati ka värskelt ilmunud raamatut “Tähekogu Vitamiin”, mida kohapealt pärast kontserti osta sai. Tore, et tähesärase koosluse helisev teekond on nüüd ka trükipildis kaante vahele kindlustatud.
Üle kahe tunni kestnud elamuslik programm pakkus lahedat huumorit, vaimukaid sõnavõtte, kihvte kostüüme ja ühel korral võib-olla et ka teadlikult teostatud vale akordi ühe loo alguses. Võimalik, et teadlikult, sest lustlikud staarid olid igas mõttes hoos ja nende sisemised vallatud lapsed supervormis. Muljet avaldas muusikute ja lauljate kehaline liikumine, mis omaette vaatamisväärsus kogu selles võrratus valjuhäälses vaatemängus.
Ühel hetkel vaikisid pillid ja lauluhääled, kuid peakangelased plaksutati teenitult lavale tagasi. Siis lõppes see kõva küte ja täiuslik chill vägeva tulevärgiga laial laval. Üheks ja viimaseks õhtuks kokku tulnud armastatud menuansambel Vitamiin oli taaskord ajalugu teinud ja tänuliku publiku südametuksed oma rariteetsete rütmidega ühildanud. Tahan tänada energiast pakatavalt ette astunud põhituumikut selle imeliselt inspireeriva vitamiinidoosi eest, mis andis jõudu kirjutada käesolevad tunnustavad lõigud. Jätkugu teil kõigil sisemist tuld, huumorimeelt ja nooruslikku hingesädet teie tänastel teedel, milleni olete jõudnud läbi hiilgavate, töiste, viljakate ja unustamatute helimaastike.
Pühendus ansamblile Vitamiin
Prožektorite valguses artistid lava peal
kes tuntuks saanud kodumaal ja laia ilma peal
nad esitavad palasid ja laulusalme pikki
sinna juurde näha saab ka vahel mõnda trikki
neil koduseks on saanud paljud saalid Eestimaal
ning avarusi hoomanud on kaugel võõrsil ka
head helikandjad jäädvustanud kõike meie jaoks
et nende looming unustusehõlma eal ei kaoks
Vitamiini kuulan hommikul kui kohvi joon
kauneid hetki minevikust silme ette toon
kuulan iga pala nagu õpetlikku viit
mis viib vaimu luulelennus kõrgemale siit
kuulan Vitamiini siis kui löövad kauged kellad
kusagil on pulmad, kellakõlad nõnda hellad
naudin kui teeb tiigrikutsu džunglis urinat
ning ei ole elu üle mingit nurinat
nii ma kuulan Vitamiini, vana kuulsat head
mille mõjust kujunevad laulvad luuleread
suur maailm omasoodu lakkamatult ringi käib
ja kauge aeg heas tähesäras ilus ikka näib
