Eesti teadlased on astunud olulise sammu, asutades uue teadusliku ühingu, mille eesmärk on uurida lääne esoteerikat ja selle mõju kultuurile, ühiskonnale ja inimesele. Vastloodud Eesti Akadeemilise Lääne Esoteerika Uuringute Seltsi uurimistöö keskendub nähtusele, millel on juured sügaval ajaloos ja mille mõju ulatub ka tänapäeva.
Tallinna Linnamuuseumi juht ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Toomas Abiline sõnas ERR-ile, et esoteerikat on aegade jooksul vaadeldud väga erinevatest vaatenurkadest. On nii neid, kes seda austavad, kui ka neid, kes seda skeptiliselt võtavad. “See aga väärib teaduslikku lähenemist ja uurimist. Mujal maailmas on see samuti populaarne ja akadeemiline uurimissuund,” lisas Abiline.
Lääne esoteerika on katusmõiste, mis hõlmab mitmeid vaimseid ja filosoofilisi süsteeme. Selle alla kuuluvad ajalooliselt teosoofia ja antroposoofia, aga ka moodsam “uus vaimsus” ehk new age. Teosoofia keskendub olemise ja inimese jumaliku loomuse saladuste otsimisele, samas kui antroposoofia, mille rajajaks on Rudolf Steiner, uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut elu terviklikes seostes. Näiteks waldorfkoolid on rajatud antroposoofilistele põhimõtetele.
Mare Kõiva, kes on folkloristina uurinud Eesti loitsusid ja nõiasõnu, selgitas, et esoteerika viitab sageli sügavale sisekaemusele ja süsteemsele lähenemisele, olgu selleks antiikaja filosoofid või kaasaegsed mõtlejad. “Esoteerika viitab, et sellega tegelejad on mõelnud midagi enda jaoks läbi ja sõnastanud mitmeid reegleid. Teame antiikajast peale suuri kuulsaid matemaatikuid ja igasuguseid teadusharude esindajaid ja filosoofe, kes on esoteerikaga tegelenud või sellega seotud,” märkis Kõiva.
Viimase paarikümne aasta jooksul on lääne esoteerika olnud aktiivse teadusliku uurimise all rahvusvahelisel tasandil. Toimuvad konverentsid, kirjutatakse teadustöid ja kaitstakse doktorikraade. Abilise sõnul jõuab nüüd ka Eesti sellesse valdkonda järele.
Seltsi asutajad on tunnustatud teadlased ja kultuuritegelased, sealhulgas folklorist Mare Kõiva, kirjanik ja teoloog Paavo Matsin, ajaloolane Toomas Abiline, usuteaduste doktorant Siim Lill ja kultuuriuurija Meelis Piller.
Mitmed lääne esoteerika olulised mõtlejad on seotud Eestiga. Näiteks tõi Kõiva esile baltisaksa filosoofide perekonna Keyserlingi, kelle ideed on mõjutanud nii kohalikku kui ka rahvusvahelist mõttemaailma. Samuti mainis ta kuulsat Madame Blavatskyt, keda teatakse esoteerika pioneerina üle kogu maailma.
Loodava seltsi ülesanne ei ole esoteeriliste ideede propageerimine, vaid nende teaduslik analüüs ja mõju uurimine. “Me teame, et inimesed loevad palju nii-öelda vaimset kirjandust. Me uurime, mis laadi kirjandus see on ja kuidas see on süstematiseeritud. Me ei propageeri esoteerilisi ideid ega räägi neist kui meie maailmavaatest, vaid pigem uurime selle mõju kultuurile ja ühiskonnale. Meie ülesanne on teadust teha,” selgitas Abiline. Uuringute fookuses on näiteks esoteeriliste tekstide süstematiseerimine ja nende kultuuriline roll minevikus ja tänapäeval.
Uue teadusliku seltsi loomine tõstab Eesti esile rahvusvahelises teadusmaailmas ja avab uusi võimalusi mõista inimkultuuri sügavamaid kihte.
