Esmaspäeval, 9. detsembril, kaitses Hasso Krull – tunnustatud eesti luuletaja, esseist, tõlkija ja teadlane – Eesti Kunstiakadeemias oma doktoritööd. Tema töö pealkirjaga „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ uurib mütoloogiliste narratiivide, maastiku ja kultuurilise identiteedi tihedaid seoseid, pakkudes värsket vaatenurka Eesti pärimuse ühe põhielemendi kohta.
Oma doktoritöös esitab Krull intrigeeriva küsimuse: “Kas eesti mütoloogia on olemas?” Tema vastus on kindel jah, kuid seejuures olulise täpsustusega: Eesti mütoloogia eksisteerib seni, kuni eksisteerib Eesti maastik. Selle teesi keskmes on kosmiline trikster, mütoloogiline tegelane, kelle kohalolek ja teod on vorminud Eesti maastiku. Suured rändrahnud, jõed, mäed ja orud pole Krulli käsitluses pelgalt loodusobjektid, vaid need kätkevad endas lugusid, mis toovad esile maa müütilise mõõtme.
Krulli tõlgendus seab kahtluse alla modernse käsitluse maastikust kui ühtlasest ja neutraalsest ruumist. Selle asemel maalib ta pildi müütilisest maastikust, mis on sündinud narratiivide ja kosmilise triksteri tegude kaudu ajal, mil füüsiline ja metafüüsiline olid lahutamatult seotud. “Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed,” leiab Krull. “Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.”
Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.
Krull pakub välja mütoloogia kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub trikster, pakkudes seega nüansirikast alternatiivi traditsioonilisele taksonoomilisele lähenemisele. Tema väitel ilmneb trikster sageli loojapaari ühe osapoolena, tegutsedes müütilisel ajal, mil isegi kivid olid veel pehmed ja piirid määramata.
Kosmiline trikster on jätnud kestvaid jälgi Eesti maastikule. Näiteks Vanapagan, kes on eesti pärimuses ühtaegu kaval ja koomiline, on loonud kive ja muid loodusobjekte, mida seostatakse muistsete sündmustega. Triksteri olemus on piiripealne – ta on ühtaegu loov ja kaootiline, sihikindel ja juhuslik.
Krull käsitleb ka huvitavat paradoksi, kus trikster seostatakse sageli kristliku demonoloogiaga ja kannab nimesid nagu Kurat või Vanatühi. Ta tutvustab Jan Assmannilt pärit mõistet „vastureligioon“, mis kirjeldab, kuidas eelkristlikud narratiivid põrkuvad kristliku kosmoloogiaga, moonutades neid, kuid säilitades samas algse mütoloogilise olemuse. Krull leiab sarnasusi ka Austraalia aborigeenide altjeringa ehk unenäoajaga, kus minevik, olevik ja tulevik põimuvad ühtseks kosmoloogiliseks tervikuks. Mõlemal juhul on püha maastik elav mälestus esivanemate narratiividest.
Krull lõpetab uurimuse mõistega „müütiline ökoloogia“, kutsudes üles nägema maastikke tänagi kultuurimälu ja müütilise tähenduse kandjatena. Selline lähenemine kutsub tänapäeva eestlasi taasavastama oma pärandit, mõistes, et meie müüdid räägivad midagi sügavamat rahvuslikust identiteedist ja inimese seosest loodusega.
“Kanda hoolt oma müütilise kujutlusvõime eest: just see ongi müütilise ökoloogia peamine eesmärk,” kirjuta Krull töö lõpuosas. “Ning just see on ka kosmilise triksteri roll tänapäeval. Rüüstatud ja lagastatud industriaalse panoraami all tuksub ikka veel triksteri loodud ürgmaastik, oodates modernsuse vältimatut hukku. Ta jõuab selle kahtlemata ära oodata, sest praegune inimkond hävitab oma jalgealust kibekiiresti. Selles peitubki müütilise ökoloogia suurim lootusrikkus.”
Doktoritöö juhendajad olid professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Margus Ott (Eesti Maaülikool). Eelretsensendid ja oponendid – folkloristikaprofessor Ülo Valk (Tartu Ülikool) ning dr Jaan Undusk (Eesti Teaduste Akadeemia) – rõhutasid töö tähtsust Eesti kultuuriuuringutes. Krulli uurimus rikastab mütoloogia-alaseid teadmisi ja süvendab arusaama Eesti vaimust, mis on lahutamatult seotud oma maa ja lugudega.
Doktoritöö täisteksti saab lugeda siin.
