Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) Pärnumaa ringkonna aseesimees Heldur Paulson on konservatiivide kohaliku häälekandja, Pärnumaa Teataja veergudel selgitanud põhjalikult lähiaastatel Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) tabanud allakäiku ning sellele järgnenud uue erakonna loomist.
2022. aasta lõpus lahvatas EKRE Pärnumaa piirkonnas tõsine konflikt erakonna keskjuhtimise ja kohalike aktivistide vahel. Tüli juured peituvad rahakasutuse vaidlustes, kui erakonna esimees Martin Helme süüdistas Pärnumaa piirkonda kümnetuhande euro suuruses ülejäägis. Kohalikud juhid, kes olid seni EKRE parimad valimiste korraldajad, leidsid, et erakond peaks suuremate kulutuste puhul pakkuma piirkondadele rahalist tuge, arvestades riigi poolt erakonnale eraldatud suuri summasid. Helme keeldumine võlgade katmisest ja kohapealsete kampaaniakulude rahastamisest külvas sügavaid pingeid.
Valimistele eelnenud rahalised erimeelsused ja Martin Helme otsus võtta piirkondlik kampaania enda juhtimise alla tõid kaasa EKRE Pärnumaa ajaloo esimese valimiskaotuse 2023. aasta Riigikogu valimistel. Kuigi piirkond suutis säilitada kaks mandaati, oli tulemuste langus märgatav. Kohalikud juhid, kes olid kulutuste vähesusest hoolimata andnud endast kõik, tundsid end reedetuna. Helme keskjuhtimise stiil – rahade tsentraliseerimine ja piirkondliku autonoomia piiramine – tekitas kohalike aktivistide seas pahameelt.
„Poliitikas on kombeks, et kui partei teeb halvema tulemuse kui eelmine kord, siis erakonna esimees astub tagasi – tema ju juhtis kampaaniat, aga ta ei saanud oma tööga hakkama,” kirjutab Paulson. „Midagi sellist aga EKREs ei juhtunud. Kuulsime ainult teiste süüdistamist.”
Pingeid suurendasid erakonna sees algatatud muudatused, kus Martin Helme nõudis Pärnumaa juhtide väljavahetamist. Piirkonna demokraatlikel valimistel osutusid siiski võitjateks senised juhid, keda erakonna liikmed toetasid. „Kohaletulnud Mart ja Martin Helme läksid seepeale koosolekult minema, kuigi juhatuse häälte kokkulugemise ajal pidi sõnavõtuga esinema erakonna esimees,” meenutab Paulson. Helme katsed eelistada oma kandidaate ja tõrjuda piirkonnas populaarseid aktiviste põhjustasid sügavaid lõhesid EKRE-s, sealhulgas Pärnu linnaosakonna ja piirkonna juhatuse tasandil.
Konflikt tipnes 2024. aasta alguses Pärnumaa rahvuskonservatiivide pikaajalise juhi Helle Kullerkupu erakonnast väljaviskamisega. Revisjonikomisjon leidis aastate jooksul tehtud kassaoperatsioonidest vaid mõneeurosed eksimused, kuid Helme nõudmisel heideti Kullerkupp EKRE-st välja. See otsus, mida nimetati „pikkade nugade ööks“, viis massilise lahkumiseni Pärnumaa EKRE-st. Lahkujate hulgas olid linnaosakonna juhid, pool piirkonna juhatusest ja mitu kohalikku volikogu saadikut. Sündmusest tekkinud kriis haaras ka teisi piirkondi, põhjustades umbes 1300 liikme lahkumise erakonnast.
„Tänaseks päevaks on EKREst välja astunud ca 1300 liiget,” kirjutab Paulson. „Pärnumaalaste jaoks ületas Helle väljaviskamine aga igasuguse piiri. Inimene, kes on üle kümne aasta juhtinud piirkonda ja viinud meid võidult võidule, visati lihtsalt mitte milllegi eest erakonnast välja. Mis oli väljaviskamise tegelik põhjus või kas erakonna esimehel on „võim pähe löönud“, jäägu juba igaühe enda otsustada.”
Selle tulemusena asutati 2024. aastal uus erakond – Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Pärnumaal, kus konfliktid kõige teravamalt eskaleerusid, on ERK rajamisel olnud juhtiv roll. Piirkonna üldkoosolekul valiti esimeheks Helle Kullerkupp, keda toetasid aseesimehena endised EKRE aktiivsed liikmed. Erakonna eesmärk on pakkuda alternatiivi, mis väärtustab piirkondlikku autonoomiat ja demokraatiat, vältides autoritaarset juhtimisstiili.
ERK sünd varasemate konfliktide taustal peegeldab Eesti poliitikas laiemalt vajadust avatuma ja liikmekeskse juhtimise järele. Rahvuskonservatiivide otsus asutada uus erakond toob esile, et parteide edu aluseks on tugev, motiveeritud ja ühtne kohalik liikmeskond. Uue erakonna rajajad on võtnud eesmärgiks taastada usaldus rahvuskonservatiivsete väärtuste vastu.
