Viimastel aastatel on finantsmaailmas toimunud olulised muutused, mis seavad kahtluse alla riigivõlakirjade kui riskivaba investeeringu staatuse. Tavidi analüütik Mait Kraun leiab Postimehes avaldatud arvamusloos, et kuld hakkab üha enam asendama võlakirju investorite portfellides.

Krauni sõnul on aastaid kestnud madalate intresside poliitika viinud võlad ohtlikult kõrgele tasemele. „Isegi väike intressitõus paneb riikide rahanduse ja finantssüsteemi tohutu surve alla. Ma ei usu, et suurriigid suudavad majanduskrahhita oma eelarve tasakaalu viia ja riigivõlgu tagasi maksma hakata. Ei päästa ka Trump ja Musk. Kui auto on kaljult alla sõitnud, siis pole vahet, kas roolis on Tänak või tädi Maali. Gravitatsioon teeb oma töö,“ kirjutab Kraun, lisades, et olukorda võimendavad inflatsioon ja geopoliitilised pinged.

Riigivõlakirjade väärtuse langus võib tema hinnangul tuua kaasa tõsise kriisi kogu finantssüsteemis, kuna võlakirjad on aluseks paljudele investeerimisfondidele ja pankadele. „Riigivõlakirjaturu stabiilsus on pea kogu finants- ja rahasüsteemi enam-vähem mõistliku toimimise eeldus,“ selgitab Kraun. „Kui võlakirjade hinnalangus peaks mingil hetkel kasvama üle kaoseks, võib suur osa rahvastikust kogeda esmakordselt kogu rahasüsteemi lagunemist ja vahetust.“

Samal ajal pakub kulda investeerimine stabiilsust. Kraun rõhutab, et kuld on läbi ajaloo säilitanud oma väärtuse ja täidab kõiki raha põhilisi omadusi. „Kui riigivõlakirjad ja valuutad tuhmuvad, lööb kuld särama,“ lisab ta, viidates ajaloolistele näidetele, kus kulla hind tõusis kriisiaegadel mitmekümnekordselt.

Kraun toob näiteks Eesti pensionifondid, millest vaid kaks on suutnud pikaajaliselt kulda edestada. Ta rõhutab, et kuld pakub ainulaadset võimalust investeerida ilma kolmandate osapoolte riskita. „Kuld peegeldab autonoomsust ja vabadust, olles üks väheseid stabiilseid ja likviidseid investeeringuid, millega on võimalik täielikult vabaneda kolmanda osapoole riskist, võtta vara täielikult enda kontrolli alla ja selle kaudu süsteemist väljuda,“ märgib ta.

Võrreldes kulda ja võlakirju, eeldab Kraun, et viimased on lähikümnenditel kehv valik. 40 aastat kestnud riigivõlakirjade hinnatõus sai 2020. aastaks läbi, rõhutab analüütik. Kasvavad intressid ja suurenev võlakirjade pakkumine muudavad need aina vähem atraktiivseks.

Krauni hinnangul on kuld arenevas maailmamajanduses üha enam oluline investeering, mis kaitseb vara inflatsiooni ja süsteemsete riskide eest. „Kõige olulisem on mõista, et suuremate majandustega riigivõlakirjadega konkureerib kuld palju tihedamalt kui aktsiate või kinnisvaraga,“ kinnitab Kraun.