Eesti kaotas 14. novembril ühe erakordse mõtleja ja uurija – Igor Volke, kes jääb meie teadvusesse kui legendaarne ufoloog ja anomaalsete nähtuste kütkestav tõlgendaja. Läbi aastakümnete uuris ja kaardistas Volke juhtumeid, mis jäävad tavalise teadusliku käsitluse piiridest väljapoole.
Tunnustatud filoloog ja rahvaluuleteadlane Ülo Valk on Volke hiljuti ilmunud teost „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid (kogutud aastatel 1972–2022)” hinnanud kui kultuuriliselt väärtuslikku ja mõtteprovokatiivset kogumikku. Ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmunud arvustuses kinnitab Valk, et Volke elutöö sisu ei saa võtta pelgalt kurioosumina, vaid rahvuskultuuri ja mõtteloo olulise osana.
“Volke määratleb oma kogutud ainest uuspärimusena,” rõhutab Valk. “Ta kasutab kommentaarides folkloristlikku žanriterminoloogiat ja rõhutab Hurda, Eiseni ning Looritsa rahvaluulekogude väärtust ufoloogia ja anomalistika jaoks.” Volke kogus ja analüüsis juhtumeid, mille puhul võime tabada paralleele muistse rahvausundi ja folkloori pärandiga. Jacques Vallée, üks rahvusvaheliselt tuntumaid ufolooge, on samuti leidnud UFO-kogemustes ühisosa keldi folkloori ja rahvapärimusega. Ühtlasi on Volke rõhutanud, et Eesti anomaalsed kogemused – olgu need siis UFO-vaatlused või ebatavalised kohtumised tundmatutega – sarnanevad märkimisväärselt mujal maailmas kirjeldatud nähtustega, kuigi okupatsiooniajal puudus Eestis juurdepääs lääne ufoloogilisele kirjandusele.
“Kui kunagi räägiti kohtumistest inglite või haldjatega, kel muidugi on üleloomulikud võimed, siis XX sajandi teise poole UFO-pärimuses kohtame skafandrites olendeid, kes kosmoseajastule sobivalt kasutavad imepärast tehnoloogiat,” kirjutab Valk. “Mütoloogilisest ja religioossest mõtteviisist oleme jõudnud tehnokraatliku teadususu juurde, mis pakub kogemustele uusi tõlgendusraame. Mis on aga läbielamiste sügavam sisu ja tähendus – ja Vallée ei kahtle, et need on reaalsed –, jääb mõistatuseks, millel pole lihtsat lahendust.”
Üks erakordsemaid seiku, mida Volke raamatus kirjeldatakse, on 1972. aasta Väinamere juhtum, kus Eestis baseeruvad Nõukogude MiG-hävitajad võtsid sihikule kaks punast kera. Lennuki piloot otsustas tulistada, ent nähtus vastas punase kiirega ja lennuk kukkus merre. Piloodi matused olevat peetud Haapsalu metskonna saunas. “Sedalaadi sündmust verifitseerivaid detaile esineb sageli ka muistendites, mille tõelevastavuses võiks kuulaja muidu kahelda,” toob Valk esile.
Valk osutab, et tänapäeva UFO-narratiive võib pidada moodsa muistendi sarnaseks, mis erinevalt varasemast usundilisest pärimusest ilmneb ootamatult ega sõltu kogejate tahtest. Näiteks kunagine usundiline teadmine, et inimene „kutsub kurja ligi”, rikkudes teatud käitumisreegleid, on nüüd asendunud arusaamaga, et UFO-de nägemine võib tabada igaüht ootamatult ja sõltumatult vaatleja enda tegevusest.
Kuigi ufoloogia ja anomaaliate uurimine on Eestis endiselt teadusringkondades pigem kõrvale jäetud, uskus Volke optimistlikult, et selle ala uuringud võiksid ka siin riigis leida rohkem tunnustust. USAs on hiljuti UFO-kogemustest avalik rääkimine taas esile tõusnud, andes märku, et teadus võiks üha enam tunnustada nende nähtuste uurimist. Kui Eesti teadlased julgevad uurida ja kaardistada seda osa rahvapärimusest, võib see osutuda väärtuslikuks allikaks tulevastele põlvkondadele. Volke väljendas oma teoses tänu neile, kes on julgenud oma kogemusi temaga jagada – teades, et nende tunnistusi võidakse naeruvääristada või et nad võivad kogeda ühiskondlikku häbimärgistust.
“Igor Volke elutöö on erakordne – seda nii uurija, materjali koguja kui ka oma valdkonna populariseerijana, mida toetab tema eluterve skepsis,” rõhutab Valk. Volke kogutud materjalid ja oskuslikud tõlgendused aitavad rikastada meie rahvuspärandit ning toetavad rahvusvahelise ufoloogia arengut. Igor Volke panus Eesti ufoloogiasse jääb kauaks kestma, meenutades, et kõik, mis jääb arusaamatuks ja tõlgendamatuks, ei ole sugugi vähem väärtuslik. Pigem kutsub see üles sügavamale vaatama ja julgemalt mõistatusi lahendama – nii siin Eestis kui ka laiemalt maailmas.
