AS Tavidi majandusanalüütik Mait Kraun hoiatab Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et Ameerika Ühendriikide riigivõlg on kasvanud kriitilise piirini ning seab riigi juhtpositsiooni maailmas ohtu. Kummalgi presidendikandidaadil pole olukorrale pikaajalist lahendust, ning intressimäärade tõus võib vallandada suure finantskriisi.
Krauni sõnul näitab hiljutine statistika, et USA intressimaksed on tõusmas kiiremini kui kaitsekulutused. Ta viitab ajaloolase Niall Fergusoni tuntud “Fergusoni seadusele”, mille kohaselt ei saa ükski suurriik püsida võimsana, kui riigivõla intressimaksed ületavad kaitsekulutusi.
“Kas keegi on kuulnud, et kumbki presidendikandidaat pakuks riigivõla probleemile pikaajalist lahendust?” küsib Kraun. Tema hinnangul ei soovi poliitikud seda teemat puudutada, kuna lahendused on valijatele ebapopulaarsed.
Kraun toob välja kolm võimalikku lahendust: võla monetiseerimine (inflatsiooni tekitamise kaudu), võla restruktureerimine (osa võlgade mahakirjutamine) või valitsuse kulutuste agressiivne kärpimine. Praeguses poliitilises kontekstis näeb ta ainsaks realistlikuks variandiks kulutuste kärpimist, kuid ka see on ebatõenäoline, sest valijad ootavad pigem vastupidist.
USA riigieelarve puudujääk kasvas 2024. aastal 1,8 triljoni dollarini, mis moodustab üle veerandi kogu eelarvest. Krauni sõnul on puudujääk ajalooliselt kõrgel tasemel ka praegustes majandustingimustes, mil USA majandus kasvab. Donald Trumpi ja Joe Bideni valitsusperioodi aegne eelarve puudujääk on enneolematu. “Neist kahest on eelarve suuremasse puudujääki lasknud ainult Franklin D. Roosevelt. Ja tema ametiaeg algas suure depressiooni (USA ajaloo suurim majanduskriis) lõpuaastal ning lõppes teise maailmasõja viimasel aastal,” rõhutab Kraun.
Kraun kritiseerib USA poliitikuid, kes süüdistavad teineteist riigi kasvavas defitsiidis. Tema hinnangul on nii demokraadid kui vabariiklased USA ajaloo suurimad laenuvõtjad. Vabariiklasest Donald Trumpi ametiajal oli defitsiit 6,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja demokraadist Joe Bideni ajal 7,5 protsenti.
Võrdluseks toob Kraun esile Eesti, kus riigivõlg moodustab SKT-st oluliselt väiksema osa kui USA-s. Samas tunnistab ta, et USA-l on iseseisev rahapoliitika ja dollar on maailma reservvaluuta, mis võimaldab neil olukorda kauem taluda. Krauni sõnul sõltub USA võime olukorda kontrolli all hoida sellest, kas investorid ja teised riigid on valmis USA riigivõlakirju usaldama. Ta võrdleb olukorda Suurbritannia eelarvekriisiga 2022. aastal, mis tõi kaasa finantsturgude paanika ja tõsise löögi naelsterlingile.
Kraun hoiatab, et USA finantssüsteem on haavatav. Kui riigivõlakirjade turg peaks destabiliseeruma, võib see vallandada laialdase kriisi. Ta rõhutab, et USA riigivõlakirjad moodustavad ligi 60 protsenti kõigi maailma riikide välisvaluutareservidest, sealhulgas ka Eesti Panga investeeringutest.
“Vahet pole, kes presidendiks valitakse,” lõpetab Kraun. “Mõlemal juhul on USA praegusel kursil liikumas suunas, kus võlakirjaturu raputuste risk on kiiresti kasvamas. Kui elevant kinnises ruumis teisi oma jalgade alla trampima hakkab, pole teda võimalik enam ignoreerida.”
