Hiiumaa Pühalepa kiriku ette plaanitava Vabadussõja mälestusmärgi lõpetamiseks vajaminevat 400 000 eurot ei ole praeguse seisuga võimalik katta ei Hiiumaa valla ega Eesti riigi vahenditest. Mälestusmärk, mis põhineb Sander Paljaku kavandil, on varem saanud Eesti riigilt toetust 250 000 euro ulatuses, millele on lisandunud eraisikute ja organisatsioonide annetusi mõnekümne tuhande euro jagu.
Hiiumaa vallavolikogu muutis hiljuti oma varasemat otsust rahastada monumenti 300 000 euroga, piirates toetuse 100 000 eurole. Vallavanem Hergo Tasuja (SDE) märkis, et kuigi mälestusmärk on tähtis, on praeguses olukorras valda rahaliselt koormavamad ja prioriteetsemad valdkonnad.
Vallavalitsus pöördus lisatoetuse saamiseks kaitseministeeriumi poole, paludes 350 000 eurot. Kaitseministeerium vastas, et sõjamälestiste toetamisega tegeleb Eesti Sõjamuuseum. Muuseumi direktor Hellar Lill selgitas, et muuseumil on riigieelarvest jagada aastas vaid 193 000 eurot, mida kasutatakse kogu Eesti sõjaajalooliste muuseumide ja mälestusmärkide korrastamiseks. Seega ei ole neil võimalust Hiiumaa monumenti rahaliselt toetada.
“Selle summa sees on mitme väikemuuseumi, kes tegelevad sõjaajalooga, toetamine ning vajadusel ka mõne korrastamist vajava mälestusmärgi taastamine koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga,” selgitas Lill ERR-ile.
Vabadussõjas osales üle 1700 hiidlase, kuid Hiiumaa on ainus maakond Eestis, kus seni puudub Vabadussõja mälestusmärk. Hiiumaa muinsuskaitse seltsi liige Ain Tähiste rõhutas, et ka hiidlasi peaks kohtlema teistega võrdselt. Ta viitas, et näiteks Viljandi vabadussamba jaoks eraldas valitsus 2020. aastal reservfondist pool miljonit eurot.
Tähiste sõnul on Hiiumaa muinsuskaitse seltsi poolt esitatud mälestusmärgi toetustaotlused ministeeriumides korduvalt tagasi lükatud. “Kui need 1700 hiidlast said Eesti vabariigilt kutse minna oma kodumaad kaitsma, siis neile ei antud võimalust, et lükkame edasi, lükkame edasi, võib-olla tuleme viiendal või kuuendal korral. Need mehed täitsid oma kohuse kohe,” sõnas ta.
Hiiumaa kogukond ja muinsuskaitsjad loodavad, et nende pingutused mälestusmärgi rajamiseks leiavad lõpuks vajaliku toetuse ning Vabadussõjas võidelnud hiidlaste mälestus saab vääriliselt jäädvustatud.