Tapa vald on otsustanud lammutada Kivilo 15 maja, mis asub vana kalmistu idaküljel ja on olnud varasemalt kasutusel nii raudteelaste korterelamu kui ka sotsiaalmajana. Kuigi maja on jäänud tühjaks ja kantud lammutamist vajavate objektide nimekirja, soovivad muinsuskaitsjad hoone säilitamist, viidates selle ajaloolisele ja arhitektuurilisele väärtusele.
Aastakümneid tunti Kivilo 15 hoonet Tapa sotsiaalmajana, kus vald pakkus taskukohaseid üüripindu majanduslikult raskustes inimestele, üürihinnaks oli sümboolne pool eurot ruutmeetri eest kuus. Selle aasta alguses koliti viimased elanikud teistesse sotsiaalpindadesse ja maja jäi tühjaks. Valla arendusspetsialisti Marko Teiva sõnul on hoone elektrisüsteem ja küttekolded amortiseerunud ning katus laseb vett läbi, mistõttu pole maja edasine kasutamine turvaline, vahendab Virumaa Teataja. Teiva hinnangul vajaks hoone kapitaalremonti, mille maksumus ulatuks sadadesse tuhandetesse eurodesse, mida vald ei ole valmis katma. Lammutamine seevastu maksaks hinnanguliselt 30 000 eurot.
Muinsuskaitsjad ei nõustu Tapa valla otsusega. Juba 2008. aastal koostasid kunstiajaloolased Oliver Orro ja Sirli Naska põhjaliku eksperdihinnangu hoone kohta, mille järgi tuleks maja tunnistada mälestiseks ja võtta kaitse alla. Eksperdid leidsid, et Kivilo 15 hoonel on säilinud algne arhitektuuriline maht, juugendstiilis detailid ja puidust ning kivist ehituskonstruktsioonid, mis annavad sellele olulise väärtuse Tapa raudteelinna ajaloo kontekstis.
Kuigi kirjalikke allikaid pole säilinud, on teada, et hoone ehitati aastatel 1910–1920 raudteelaste korterelamuks, milles oli kokku 14 väiksemat korterit. Hoone väärtusteks peeti selle autentsust ja kuuluvust raudteejaama tervikansamblisse. Samas ei võetud hoonet 2018. aastal muinsuskaitse alla, kuna kohaliku omavalitsuse esindaja hinnangul võib maja ette jääda raudtee laiendustöödele.
Aivar Ojavere, kes on olnud Rakvere linnuse direktor ning õppinud kunstiinstituudis mälestiste restaureerimist, usub, et Kivilo 15 hoone säilitamine on võimalik. Tema hinnangul võiks lammutusrahaga, mis on planeeritud 30 000 eurot, alustada hoopis hoone taastamist. Ojavere tõi eeskujuks Rakvere linnuse renoveerimistööd, mille käigus taastati järk-järgult ruumid, konserveeriti müürid ja peatorn ning lisati uusi elemente.
Ojavere sõnul vajab Kivilo 15 maja täpset analüüsi, et hinnata selle seisukorda ja võimalikku tulevikukasutust. „Küsimus on selles, kas analüüs tehakse selleks, et maja säiliks, või selleks, et ta ei säiliks. Kui eesmärk on hoone lammutamine, siis tuleb selgelt põhjendada, miks ja kuidas see otsus tehakse,” sõnas Ojavere.
Tema hinnangul sõltub vana puitmaja taastamise võimalus suuresti katuse seisukorrast, vundamendi vastupidavusest ja aluspalkide olukorrast. Ojavere leiab, et kui tingimused on soodsad ja leidub tulevikus plaan hoone kasutamiseks, võiks Kivilo 15 maja säilitamine olla igati põhjendatud, kuna sarnaseid ajaloolisi ehitisi on piirkonnas vähe.
Tapa valla kehtivas üldplaneeringus on Kivilo 15 hoone märgitud miljööväärtusliku objektina, mille lammutamine on lubatud ainult siis, kui üle 60 protsendi kandvatest konstruktsioonidest on hävinud. Nüüd on valla ja muinsuskaitsjate vahel vaja leida kompromiss, mis arvestab nii Tapa ajaloolist pärandit kui ka praktilisi ja rahalisi võimalusi hoone tulevikuks.
