Tapa vallavalitsus on rajamas kohalikku Vabadussõja mälestusmärki ning koostöös Eesti Arhitektide Liiduga on juba aset leidnud ka ideekonkurss. Parimaks kavandiks tunnistati Henri Kopra ja Iiris Tähti Toomi (Spatialist Studio OÜ) ideekavand pealkirjaga „Raudjuur”. Mälestusmärk püstitatakse Eesti Vabadussõja võidu austuseks ja jäädvustamiseks Tapa kirikuparki.

Võidutöö „Raudjuur” pälvis žürii tunnustuse oma jõulise puumotiivi ja plastilise kujundusega. Žürii liige märkis, et juurte sümboliseerimine seostub maa kaitsmise ja püsimajäämisega, mis on rahvusvaheliselt mõistetav sümbol. „Võrreldes teiste töödega on tegemist keskendunud ja kõige enam sissepoole vaatava tööga,” selgitas žürii.

Mälestusmärk kujutab endast tugeva juurestikuga puukujulist monumenti, mis ulatub kõrgustesse, ent on ilma ladvaosata. Valmistatud roostevabast terasest, hakkab monument pimedal ajal seestpoolt õrnalt kumama, andes edasi sooja valguse, mis mälestab langenud võitlejaid. Monument sümboliseerib pooleks raiutud hingedepuud, tähistades neid elusid, mis katkesid vabaduse nimel.

Eesti vanade traditsioonide järgimisel on monumenti lõigatud seitseteist risti, mis tähistavad Tapalt pärit ja Tapal langenud seitseteist võitlejat. Ristide kaudu õhtuti leviv valguskuma meenutab nende mälestust ning kannab edasi austust nende ohvri vastu.

Kuigi žürii sõnul võib ladvata puu esmapilgul tunduda morbiidse motiivina, peetakse ristikujulisi lõike haavadeks – sümboliks sellest, et sõda ei möödu kaotusteta. „Raudjuure” haavad toovad meelde ka Berliini majade fassaadidel nähtavad kuuliaugud, mis meenutavad minevikku, kuid samas tähistavad, et elu liigub edasi. See monument on seega sümbol nii mälestamiseks kui ka tulevikku vaatamiseks.

Tapa vallavalitsuse liige Valdo Helmelaid avaldas lootust, et mälestusmärk saab valmis järgmise aasta teises pooles, tuues uue ja sügava tähenduse Tapa kirikuparki ning austades Vabadussõjas langenute mälestust.