Eesti valitsuse liikmed on hakanud arutama tõsist plaani suurendada Eesti sisserände piirarvu praeguselt 0,1% elanikkonnast ehk 1300 inimeselt aastas kuni kolm korda suuremaks. Kui see plaan ellu viiakse, võib Eesti peagi seista silmitsi tõsiste rahvastikuprobleemidega, mis võivad muuta meie rahvusliku identiteedi tundmatuseni.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on üks neist, kes toetab piirarvu tõstmist, sidudes selle otseselt majanduse olukorraga. Tema sõnul võiks tavaolukorras sisserände kvoot olla 2600 inimest aastas ning majanduskasvu korral isegi kuni 3900 inimest. Tema hinnangul tuleks läbi arutada ka sisserändajate palganõuded ja piirarvu jaotamine erinevate majandussektorite vahel. Selline otsus ignoreerib pikaajalist mõju, mida massiline sisseränne avaldaks Eesti rahvuslikule terviklikkusele ja kultuurilisele kestlikkusele.
Siseminister Lauri Läänemets küll väidab, et sisserände kvooti muuta ei tohiks, kuid samal ajal toetab erandeid, mis lubaksid teatud tingimustel siiski rohkem võõrtöötajaid sisse tuua. Ta rõhutas, et otsuse peaksid langetama ühiselt riik, ettevõtjad ja ametiühingud. Tema sõnul on oluline tagada, et sisserände poliitika oleks kooskõlas Eesti majanduse vajadustega, kuid samas tuleb säilitada kontrolli mehhanismid.
Haridusminister ja Eesti 200 juht Kristina Kallas on samuti toetanud piirarvu tõstmise ideed. Tema hinnangul on vaja sisserände regulatsiooni muuta, et vastata tööjõupuudusele ja majanduse vajadustele. Kallas väljendas aga kahtlusi, kas ametiühingutega tehtav kokkulepe suudab piisavalt kiiresti reageerida tööturu muutustele.
Sisserändekvoodile kehtib juba praegu välismaalaste seadusest tulenevalt 20 erandit. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kehtib tööjõu vaba liikumine, mida Eesti sisserändekvoot ei mõjuta. Piirarv ei kehti Euroopa Liidu, USA, Jaapani, Ühendkuningriigi, Šveitsi, Norra ja Islandi kodanikele, samuti IT-spetsialistidele, idufirmade töötajatele, sugulaste juurde kolijatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Samuti on välisõppejõududele ja välistudengitele antud õigus kvoodivabalt Eestisse elama asuda, mis on tunduvalt kasvatanud sisserännet Eestisse viimastel aastatel.
Oluline erand kehtib ka pererände suhtes, võimaldades välismaal elavatel pereliikmetel ühineda oma lähedastega Eestis. Kogu see raamistik sisaldab erinevaid reegleid ja piiranguid, mis määravad ära, kes võib Eestisse sisse rännata ja millistel tingimustel. Sisserändepoliitika aluseks on siiski Eesti alaliste elanike arvuga seotud kvoot, mille eesmärgiks on säilitada Eestit rahvusriigi ja stabiilse ühiskonnana.
