Eesti metsavendluse ajalugu sai hiljuti erakordse täienduse, kui talumaja remonti tehes avastas pererahvas tapeedi alt varjatud väärtusliku dokumendi – “Metsavendluse ideoloogiliste aluste” käsikirjalise versiooni. Tegemist on ühe olulisema metsavendade vastupanuliikumist kirjeldava tekstiga, mis sõnastas esmakordselt nende tegevuse kesksed põhimõtted ning suunised.
Eesti Mälu Instituudi ajaloolane Martin Andreller kinnitas ERR-ile, et tegu on suure tõenäosusega dokumendi algse versiooniga, mida hiljem paljundati. “See on päris kindlasti kõige algupärasem versioon,” märkis Andreller, viidates pliiatsiga tehtud parandustele, mis on hilisemates koopiates juba lõplikud.
Leitud dokument koosneb kolmest osast, mille kirjutasid Erich Jerlet ja Vambola Oras ajavahemikus 1947–1948. Viimane, 1949. aastal koostatud osa, käsikirjast puudub. Jerlet oli üks tuntumaid metsavendi, tuntud ka suure rongiröövi korraldajana, ja tema koostöö Richard Saalistega aitas tugevdada vastupanuliikumise maailmavaatelist alust.
Käsikirja sissejuhatuses kirjeldab Oras metsavendlust kui ainsat võimalikku opositsioonivormi Nõukogude võimu vastu. Samuti tunnistavad autorid, et Eesti vabastamine sovetivõimust pole võimalik ilma suure sõja ja NSV Liidu kaotuse tingimusteta. See visioon andis metsavendadele strateegilise suunitluse, kuidas valmistuda tulevikus võimalikuks väljaastumiseks.
Leitud käsikiri on tõeline haruldus, mis on varem ajaloolastele tuntud olnud peamiselt okupatsioonivõimude juurdlustoimikute kaudu. Kuna metsavendade ja nende toetajate arreteerimised olid ulatuslikud, on võimalik, et käsikirja koopiaid võib veelgi leiduda. Andreller ei välista, et tulevikus võib dokumentidest leida uusi andmeid selle tähtsa ajaloolise teksti kohta.
Avastus leidis aset talumaja remonditööde käigus, kui tapeedi alt ilmusid välja peidetud vihikud. Pererahvas sai kohe aru, et tegu on erilise leiuga, olles eelnevalt vaadanud ETV metsavendadele pühendatud dokumentaalsarja.
Kuigi pole teada, kui palju inimesi omal ajal “Metsavendluse ideoloogiliste aluste” teksti luges, oli selle ideoloogiline mõju metsavendade liikumisele märkimisväärne. Manifesti sõnumid levisid erinevate metsavendade salkade vahel otsekontaktide kaudu, tugevdades vastupanuliikumise moraalset alust.
Leitud käsikirju on plaanis eksponeerida 2026. aastast Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumis metsavendade alal. Enne seda tegelevad rahvusarhiiv ja Eesti Mälu Instituut nende konserveerimise ja digitaliseerimisega, et need oleksid tulevastele põlvedele säilitatud.
