Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok tõstab Fortes ilmunud artiklis esile tõsiseid murekohti seoses metsise elupaikade raiega. Eenoki sõnul on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkanud metsise elupaikade raiet, hoolimata looduskaitsjate palvetest neid alasid kaitsta.
“Esitasime möödunud aastal küsimuse: “Kas RMK plaanib jätkata metsise elupaikade raietega?” Täna teame vastust – “Jah, plaanib küll!”,” kirjutab Eenok oma kommentaaris.
Eriti murettekitav on Eenoki sõnul asjaolu, et raied toimuvad just nendel aladel, mida looduskaitsjad on palunud puutumatuna hoida. Vändra metsades Pärnumaal, mis on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi kui metsisekanade sigimisalad, on toimunud ulatuslikud raied, vaatamata RMK lubadusele neid metsateatisi mitte realiseerida.
Eenoki sõnul oli Vändra metsade seisukord juba möödunud aasta lõpus murettekitav, kuna arvukad lageraielangid ja porised väljaveoteed olid muutnud ala peaaegu tööstusmaastikuks. RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni, kommunikatsioonijuht Triin Küttimi ja looduskaitseosakonna esindaja Margus Pensaga kohtumisel lubati ametnike poolt, et neid metsaalasid ei raiuta. Lubadusest hoolimata võeti kiiresti peale uued metsateatised ja lageraietega jõuti kiiresti ühele poole.
Kuigi selline käitumine võib paista kahepalgelisena, on see Eestis seaduslik. Eenoki sõnul raiutakse metsise elupaikasid häbitundeta ja arvestust selle üle, kui palju metsise elupaiku maha raiutakse ja kui palju alles jääb, ei pea mitte keegi. Eesti seaduste kohaselt peab II kaitsekategooria liigi elupaiku alles jätma 50%, kuid ülejäänud poole võib lageraiuda.
Metsise kaitsekorralduskava andmetel on liigi püsimajäämiseks eraldatud eelarve ligi miljon eurot. Eenok juhib tähelepanu paradoksile, kus ühelt poolt lageraiub Eesti riigi metsade haldaja metsise elupaiku ning teiselt poolt teostatakse miljoni euro eest tegevusi, mis peaksid metsise populatsiooni taas tõusule viima. “Üks käsi ei tea, mida teine teeb ja kokkuvõttes on metsise pikemaajalisem trend Eestis negatiivne,” leiab Eenok.
Metsis on üle-euroopaliselt kaitset vajav liik, mis on märgitud linnudirektiivi I lisa liigiks. Elupaikade hävitamine võib olla ebaseaduslik ning taas kord võib mõni vabaühendus olla sunnitud ette võtma pika ja piinarikka kohtutee Eesti riigiga, et see ära tõestada ja sundida riiki praktikat muutma.
Eenoki sõnul oleks suurepärane, kui Eesti looduse käekäigu eest muretsevad organisatsioonid ei peaks pidevalt metsateatistel silma peal hoidma ja kui Eesti riigi metsad oleksid tõesti heades kätes. “RMKs on rodu erinevaid üksusi, sealhulgas looduskaitseosakond. Mõttekoht kõigile,” leiab Helena Eenok.