Läänemaal algavad sel nädalal arheoloogilised kaevamised Leedi Hallimäel, samas kui Tubrilinnas on töö juba täies hoos. Tartu Ülikooli arheoloog Heiki Valk ning tema meeskond uurivad, kas ja kui kaua võisid muinaslinnused olla kasutusel pärast Eesti vägivaldset ristiusustamist 13. sajandil.

Heiki Valk rõhutas, et erinevalt Lõuna-Eesti, Virumaa ja Saaremaa muinaslinnustest, on Läänemaa muinaslinnused jäänud seni suuresti uurimata. “Suures pildis on küsimus, mida me uurime, kui kaua olid linnused eestlaste käes pärast vallutust ja millised,” ütles Valk. Ta lisas, et Läänemaa osas oli siin ikkagi täiesti tühi auk, enne kui see uurimistöö algas.

Tubrilinnas pole veel leitud piisavalt leide, mis annaksid lõplikke vastuseid. Kederkeraamika puudumine viitab aga sellele, et linnuse kasutus võis lõppeda muinasajal. Lõunapoolses kaevandis on paljastunud vall ja kivimüür, mis võib viidata elamule, samas kui põhjapoolsest kaevandist on leitud ahjukoht ja lee koht koos suure hulga puusöega, mis viitab põlengule ja aktiivsele elutegevusele.

“Meil on hetkel välja tulnud ahjukoht ja lee koht. Sealt on tulnud ka hästi palju puusütt – seal on näha, et seal on ikkagi mingi põleng toimunud. Ja siis on seal ka põlenud kive väga palju, elutegevus on seal toimunud. See kõik jääb praegu vallist natukene väljapoole,” selgitas Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Lisanna-Lee Leiman.

Heiki Valk tuletas meelde, et Tubrilinna uuriti viimati 127 aastat tagasi. “Tartu Ülikooli ajalooprofessor suvitas Haapsalus ja Ridala pastor kutsus ta uurima oma kihelkonna muistiseid ja ühe päeva – 17. juulil 1897 – sellised üsna suured kaevamised toimusid,” sõnas Valk.

Sellel nädalal alustatakse Läänemaal arheoloogiliste kaevamistega ka Leedi Hallimäel, otsides vastuseid piirkonna muinaslinnuste saladustele.