Sel talvel algasid Harjumaal Rail Baltica raudteetrassi rajamistööd, mille käigus võeti maha mets ilma, et oleks järgitud keskkonnamõjude hindamise aruandes ette nähtud leevendusmeetmeid. Üheks oluliseks nõudeks oli kuklaste pesade ümberasustamine enne raadamistöid. Paraku jäi see nõue täitmata.
“Avastasime järelevalve töö käigus, et Rail Baltica trass oli Harjumaal Saku vallas raadatud, unustades asjaolu, et antud lõigu keskkonnamõju hindamine oli ette näinud leevendusmeetme – kuklaste pesad on vaja enne raadamist alalt spetsialisti juhendamisel teisaldada,” sõnas Eesti Metsa Abiks juht Helena Eenok. Kuklaste pesasid ei olnud võimalik lume alt leida, mistõttu raadamine toimus nende hävitamise hinnaga.
RMK pressiesindaja Priit Luts kinnitas Forte portaalile, et raadamistööd algasid 25. jaanuaril ja kestsid veebruari lõpuni. “Kuklasepesi sai tuvastama minna alles siis, kui lumi oli sulanud. Märtsis tuvastasime kaks pesa külgnevatelt aladelt ja aprillis veel ühe,” ütles Luts. See aga tähendas, et kõik pesad, mis jäid trassirajamise tööde alla, hävinesid.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd märkis, et kuklasepesade olemasolu tuli jälgida raie käigus ja nende tuvastamisel informeerida kohe Rail Baltic Estoniat. “Kuklasepesi saab tuvastada ka talvel,” kinnitas Tammekänd, viidates sellele, et tõhusam kontroll oleks võinud ennetada pesade hävitamist.
Rail Baltica trass läbib mitmeid kaitsealuseid elupaiku, sealhulgas Natura elupaiku, mille kaitsmine on äärmiselt oluline. Metsiste ja teiste kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine nõuab tähelepanelikku planeerimist ja keskkonnamõjude hindamist. See juhtum näitab, kui kergesti võivad ettevaatusabinõud jääda tähelepanuta, põhjustades olulist kahju loodusele.
“Avastatud suhtumine kaitsealustesse liikidesse Eesti riigi poolt ei ole kohane ja see ei tohi korduda,” sõnas Helena Eenok, rõhutades vajadust rangema keskkonnakontrolli järele.
Kuklased on Eesti looduse oluline osa, mängides tähtsat rolli metsa ökosüsteemis. Nad on efektiivsed kahjurite allasurujad, mulla tekitajad ja metsa uuenemise soodustajad. Eestis elab vähemalt 54 liiki sipelgaid, neist seitse kuulub kaitsealuste metsakuklaste liigirühma.
