Statistikaameti värsked andmed Eesti rahvastiku muutuste kohta eelmisel aastal maalivad murettekitava pildi meie rahva tulevikust. Loomulik iive on järjekordselt negatiivne – möödunud aastal suri 5053 inimest rohkem, kui sündis. Kuigi rahvaarv kasvas tänu sisserändele, eelkõige sõja eest põgenevate ukrainlaste tõttu, on sündide arv jõudnud ajalooliselt madalaimale tasemele. Eelmisel aastal sündis vaid 10 949 last, mis markeerib uut madalseisu Eesti rahvastikustatistika ajaloos.
Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 1 374 687 inimest. Möödunud aastal sündis 10 949 last ja suri 16 002 inimest, mille tulemusena on loomulik iive miinuses. Rahvaarvu kasvule andis peamise panuse sisseränne – 2023. aastal saabus Eestisse 26 399 inimest ja lahkus 12 543. Sellest tulenevalt oli rändesaldo positiivne, ulatudes 13 856 inimeseni.
Rahvaarvu kasvu taga on eelkõige ukrainlased, kes moodustasid poole sisserändajatest. Eelmisel aastal asus Eestisse püsivalt elama 13 082 Ukraina kodakondsusega inimest. Kuigi ukrainlaste hulk on aastaga vähenenud kaks ja pool korda, on nende koguarv Eestis jätkuvalt märkimisväärne. 2024. aasta alguse seisuga elab Eestis 60 414 Ukraina kodakondset, moodustades 4,4 protsenti rahvastikust. Neist kolm neljandikku on saabunud alates 2022. aasta algusest.
Eelmise aasta sündide arv on kõigi aegade madalaim – sündis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem. Suri 16 002 inimest, mis on 1313 võrra vähem kui üle-eelmisel aastal ja 2585 võrra vähem kui 2021. aastal, mil surmade arv oli pandeemia tipphetkel. Surmade arv langes tagasi 2010.–2019. aasta keskmise juurde, mis on positiivne trend, kuid ei suuda kompenseerida madalat sündide arvu.
Eesti kodanikke saabus riiki mullu 5758 ja lahkus 5511, mis tähendab, et saabujate hulk ületas lahkujate hulka 247 inimese võrra. Teiste riikide kodanikest moodustavad sisserändajatest suurema osa ukrainlased. Väljaränne oli jätkuvalt suurim Soome suunas – sinna lahkus 2487 inimest, samal ajal kui Soomest saabus Eestisse 2514 inimest.
Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul võib eeldada, et rändetrendi jätkumisel langeb eestlaste osakaal rahvastikus alla poole sajandi lõpuks. Statistikaameti andmete kohaselt on eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal Eestis 65 protsenti, samas kui eestlaste osakaal enesemääratluse põhjal on 68 protsenti.
“Mis tulevikus selle proportsiooniga juhtub, siis sellele vastamiseks on tarvis rahvastikuprognoosi, mis eestlasi ja teisi rahvusi eraldi käsitleb. Eesti kohta on sellist prognoosi tehtud seni ühel korral, 2016.–2017. aasta inimarengu aruande raames. Sealt oli näha, et kui suurem ränne püsib, siis hakkab eestlaste osakaal vähenema,” ütles Puur ERR-ile antud intervjuus.
“Aga selle juures tuleb arvestada, et tollase prognoosi tegemisel eeldasime suhteliselt tagasihoidlikku sisserännet,” lisas Puur. “Kuna rändepööre oli toona alles äsja toimunud, siis meie prognoosi eeldustes oli, et igal aastal tuleb siia umbes 2000–2500 uut inimest, kuid oleme näinud viimase kümmekonna aasta jooksul – kui isegi ukrainlasi mitte arvestada –, et tegelik keskmine rändesaldo on olnud 4500 inimest aastas. Selle võrra on ka need tulemused, millest ma rääkisin, vananenud. Tegelik proportsiooni muutus saab olema suurem.”
Kokkuvõttes maalivad need andmed tumeda pildi Eesti tulevikust. Kuigi sisseränne on ajutiselt suurendanud rahvaarvu, ei suuda see kompenseerida madalat sündimust ja negatiivset loomulikku iivet. Eesti rahvaarvu säilitamiseks ja rahvuse püsimiseks tuleb leida lahendusi sündimuse tõstmiseks ning rahvuspõhise tasakaalu hoidmiseks. Täna rohkem kui kunagi varem peame mõistma, et iga sünd, iga uus elu on hindamatu väärtusega meie rahva tulevikule.
