Euroopa Liit survestab sotsiaalmeedia hiiglasi palkama “vaenulike” seisukohtade tõrjumiseks rohkem jutusuunajaid ja faktikontrolle, kirjutab The Guardian. Kõik see toimub hirmus Euroopa Parlamendi valimiste eel, mis muudab ühismeediaettevõtted ja nende tegevuse kriitiliseks lahinguväljaks.

Euroopa Liidu digiteenuse määrus seab uued nõuded sõnavabadusele ning selleks, et vastata regulatsioonidele, peavad ettevõtted hakkama tegelema nii faktikontrolli kui ka sisu modereerimisega mitmekülgsemalt kui kunagi varem.

Ühismeediaettevõtted seisavad silmitsi survega eri platvormidel alustades TikTokist, lõpetades Meta ja X-ga. Euroopa Liit nõuab, et iga ettevõte suudaks kõnelda Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles, võideldes samal ajal “vaenulike” seisukohtade ja kahjuliku sisu vastu. Selliste nõudmistega kaasnevad ka “ohtude eritlemise (analüüsimise) üksused”, mida kasutatakse ohtude eritlemiseks ja ennetamiseks enne ning pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Selliste meetmete vastuvõtmine pole ühismeediaettevõtetele kohustuslik, kuid Euroopa Komisjonil on õigus algatada uurimine nende tegevuse osas. Kui ettevõtted ei eemalda Euroopa Liidu poolt valeks või kahjulikuks peetavat sisu, võivad nad saada trahvi, mis võib ulatuda kuni kuue protsendini ettevõtte kogukäibest.

Sõnavabaduse piiramine Euroopa Liidu poolt on tekitanud muret teadlaste, ühiskonnategelaste ja intellektuaalide seas üle maailma. Sõnavabadus on kõigi teiste põhivabaduste ja inimõiguste alus ning selle piiramine võib viia totalitaarse ühiskonnakorralduse kehtestamiseni. Kriitika suunatakse eriti faktikontrolli suunas, mis võib olla moonutatud ja ühepoolne, sest enamik eksperte selles valdkonnas kalduvad olema progressistid.

Harvardi Ülikoolis 2023. aastal läbi viidud uuring leidis, et suurem osa “väärteabe ekspertidest” on progressistid, ning et poliitiliselt neutraalseid ja parempoolseid eksperte on vähem kui 15 protsenti, millest järeldub, et selline faktikontroll on tõenäoliselt kallutatud.