Eesti majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) on algatanud arutelu Eesti sisserändekvoodi suurendamise üle, tõstatades küsimuse, kas praegune piirang 1300 inimest aastas on end ammendanud ning vajaks muutmist või tühistamist. See ettepanek on toonud kaasa vastakaid seisukohti nii ametnike kui ka ühiskonnaliikmete seas.
Riisalo sõnul on tööjõupuuduse leevendamiseks oluline leida viise välismaine tööjõud Eestisse meelitada, ning ka mitu huviorganisatsiooni on väitnud, et sisserändekvoodi tõstmine või sellest loobumine oleks vajalik muudatus. Eesti Tööandjate Keskliidu ja elektroonikatööstuse liidu hinnangul võib kvoodi tõstmine ning palganõude langetamine ettevõtjaid märkimisväärselt toetada.
Samas väljendas vastuseisu Riisalo plaanile kvoodi suurendamiseks siseminister Lauri Läänemets (SDE), märkides, et praegune kvoot on hästi paika pandud ning toimiv. Ta soovitas pigem muuta erandite süsteemi, et muuta protsess paindlikumaks ning vastavaks erinevate sektorite vajadustele. Riisalo plaani on kritiseerinud ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE) ning kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond), viidates Eestis juba olemasolevatele tööturuprobleemidele ning keeleõppe ja integratsiooni väljakutsetele.
Lisaks on Riisalo ettepanek saanud vastuseisu ka Eesti meediaväljaannetelt, sealhulgas Postimehelt, kes hoiatab oma juhtkirjas, et kvoodi kaotamine võib kaasa tuua probleeme, mis ulatuvad islamifundamentalismist kuni sotsiaalsete pingeteni. “Vaadates Lääne-Euroopa kogemust, tähendaks kvoodi kaotamise plaan suletud rahvuskogukondade teket ning Tallinnas mõnede linnaosade getostumist. See plaan ekspordiks Eestisse hulga probleeme, alates islamifundamentalismist kuni umbkeelsuseni teenindussfääris. Turg reguleeriks neid probleeme tõenäoliselt nõnda, et eestlased koliksid suurest osast pealinnast minema, kuid meid on väga vähe ja meie maa on pisikene. Härra majandusminister, palun käige mõnes Euroopa suurlinna getos ja siis räägime edasi,” kirjutab Postimehe toimetus.
Sisserändekvoodile kehtib juba praegu välismaalaste seadusest tulenevalt 20 erandit. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kehtib tööjõu vaba liikumine, mida Eesti sisserändekvoot ei mõjuta. Lisaks võivad Eestisse vabalt elama asuda USA ja Jaapani kodanikud ning erand kehtib ka IT-valdkonnas töötavatele inimestele. Samuti on välisõppejõududele ja välistudengitele antud õigus kvoodivabalt Eestisse elama asuda, mis on tunduvalt kasvatanud sisserännet Eestisse viimastel aastatel.
Oluline erand kehtib ka pererände suhtes, võimaldades välismaal elavatel pereliikmetel ühineda oma lähedastega Eestis. Kogu see raamistik sisaldab erinevaid reegleid ja piiranguid, mis määravad ära, kes võib Eestisse sisse rännata ja millistel tingimustel. Sisserändepoliitika aluseks on siiski Eesti alaliste elanike arvuga seotud kvoot, mille eesmärgiks on säilitada Eestit rahvusriigi ja stabiilse ühiskonnana.
