Indoeuroopa keelte päritolu on olnud pikka aega antropoloogide ja lingvistide uurimisteema, ning senised teooriad on püüdnud leida vastust sellele, kus ja millal indoeuroopa algkeel esmakordselt tekkis, ning millised rahvad seda kõnelesid. Seni on esiplaanil olnud kaks peamist teooriat: üks, mis väidab, et indoeuroopa keelte algus ulatub umbes 6000 aastat tagasi Kaspia mere äärsesse steppi, ja teine, mis näeb nende algust umbes 9000 aastat tagasi Anatoolias, tänapäeva Türgis. Uus teadustöö, mis on avaldatud ajakirjas Science, pakub välja kolmanda võimaluse.
Indoeuroopa keelte, mille hulka kuuluvad inglise, vene, hindi ja paljud teised, päritolu on sajandeid olnud teadlaste jaoks väljakutse. Indoeuroopa algkeelest on tuletatud sadu teisi keeli, mida tänapäeval kõneleb kokku umbes 46% maailma elanikkonnast. Kuid küsimus sellest, kus nende esivanemaks olnud algkeel esmakordselt tekkis ja kes seda kõneles, on teadlasi aastakümneid vaevanud.
Kaks peamist konkureerivat teooriat, tuntud kui kurgaani- või stepiteooria ning Anatoolia teooria, on püsinud vastuolus ja kumbki pole suutnud teineteist täielikult kummutada.
Kurgaaniteooria järgi algas indoeuroopa keelte levik umbes 6000 aastat tagasi Kaspia stepist, mis laiub Musta ja Kaspia mere vahelisel alal, hõlmates ala Kirde-Rumeeniast läbi Lõuna-Ukraina ja Edela-Venemaa kuni Kõrgõzstanini. Selle teooria kohaselt rändasid stepikarjakasvatajad oma hobustel laialt mööda Euraasia, kandes endaga kaasas ka indoeuroopa algkeelt.
Anatoolia teooria seevastu väidab, et indoeuroopa keeled said alguse umbes 9000 aastat tagasi Anatoolias, tänapäeva Türgi Aasia-osas. Teooria järgi hakkas keel levima koos põllumajandusega, kui inimesed hakkasid viljelema maad ja levitasid oma keelt koos põlluharimise oskustega.
Uus teadustöö pakub välja kolmanda võimaluse: indoeuroopa keeled võisid alguse saada hoopis Kaukaasia lõunaosas, tänapäeva Armeenias, Aserbaidžaanis ja osas Türgist ning Gruusiast. See võimalus ei sobi hästi kokku senise kahe peamise teooriaga ja pakub välja hübriidlahenduse, kus indoeuroopa keelte algkodu paiknes Kaukaasia lõunaosas, kuid üks migratsioonitee suundus põhja poole steppidesse. Seal kujunes “sekundaarne algkodu”, kust indoeuroopa keeled hakkasid laiemalt levima umbes 5000 aastat tagasi.
Uue teooria aluseks on Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teadlaste loodud andmestik, mis kasutas fülogeneetilist analüüsi, et rekonstrueerida algindoeuroopa sõnavara, mis annab aimu selle kõnelejate kultuurist. Uuring hõlmas 161 indoeuroopa keelt ja selle tulemusena jõuti järeldusele, et algindoeuroopa keel on umbes 8100 aastat vana ning jagunes viieks peamiseks haruks juba 7000 aastat tagasi.
Teadlaste sõnul on uus teooria oluline samm edasi, pakkudes integreeritud lähenemist arheoloogiliste, antropoloogiliste ja geneetiliste andmete vahel. See avab uusi vaatenurki ja võimaldab sügavamalt mõista indoeuroopa keelte päritolu, mis on olnud üle 200 aasta kestnud vaidluste allikaks. Uued uuringutulemused annavad täpsema ajalise hinnangu keeltepuule, mis on kriitilise tähtsusega arheoloogiliste kultuuride ja ajas muutuvate pärandimustrite mõtestamiseks.
