Baškortostanis algasid pärast aktivisti Fail Alsõnovi vangistamist massilised protestid, väljendades sügavat rahulolematust Venemaa keskvõimu ja Baškortostani liidri Radi Habiroviga, kirjutab Robert Coalson Raadio Vaba Euroopa veebilehel. Protestid kerkivad esile Baškortostani identiteedi ja kultuuri kaitsmise taustal ning seostuvad laiemalt Ukraina sõjas osalevate rahvusvähemuste saatusega.

Reedel, 19. jaanuaril, kogunesid Baškortostani pealinna Ufa tänavatele sajad soojalt riietatud inimesed, paljud väikeste lastega, kuid õhus oli pinget.

Kui miilits käskis jalutajatel laiali hajuda, ähvardades vastasel korral arreteerimisega osalemise eest ebaseaduslikul meeleavaldusel, vastas nii mõnigi inimene: “Me oleme turistid. Tulime vaatama mälestusmärki.”

Noor naine, kelle seljal oli silt sõnadega “qara halyq” – baškiiri väljend tavainimeste kohta, mis tähendab sõna-sõnalt “mustad inimesed” – arreteeriti ja viidi ootavasse bussi. Politsei pidas kinni ka mehe, kes oli mähkinud end baškiiride sinirohevalge rahvuslipu sisse.

Ufa kogunemine oli jätk ja laienemine protestidele, mis algasid 15. jaanuaril Baimaki linnas, üle 400 kilomeetri kagu pool, seoses populaarse aktivisti Fail Alsõnovi kohtuprotsessiga. Alsõnov on pikaaegne baškiiri keele ja kultuuri säilitamise eestkõneleja.

Samal ajal, kui Baimaki kohtumaja ette kogunes 17. jaanuaril mitu tuhat toetajat, mõisteti Alsõnov neljaks aastaks vanglasse “viha või vaenu õhutamise” eest kõnes, kus kasutas väljendit “qara halyq”. Päev enne tema süüdimõistmist lisati Alsõnov Vene valitsuse “ekstremistide ja terroristide” nimekirja.

Protest ei ole olnud suunatud otseselt Kremli vastu, vaid pigem väljendab rahulolematust Baškortostani juhi Radi Habirovi suhtes. Habirov sai ametisse võimude poolt kontrollitud 2019. aasta valimistel pärast seda, kui president Vladimir Putin nimetas ta piirkonna ajutiseks liidriks. Just Habirov esitas ka Alsõnovi vastu esialgse kaebuse ja nimetas teda avalikult reeturiks. Mõned Baimaki protestijad pöördusid Putini poole palvega nende kasuks sekkuda.

Siiski kirjeldavad analüütikud Alsõnovi juhtumit käivitusündmusena, mis tõi esile sügavamad rahulolematuse kihid Venemaa tugevalt tsentraliseeritud autoritaarses süsteemis. On tõstatatud võrdlusi Iraani Mahsa Amini ja Tuneesia tänavamüüja Mohamed Bouazizi juhtumiga, kelle enesepõletamine 2010. aastal käivitas ulatusliku “Araabia kevade” liikumise mitme autokraatliku režiimi vastu.

“Alsõnov on juhuslik figuur,” ütles poliitikaanalüütik Abbas Galjamov, kes oli 2010–2014 Baškortostani juhi nõunik. “Mõni teine inimene oleks võinud tema asemel ilmuda…. Konkreetsel isikul pole tähtsust. Otsustavat rolli mängivad kogunenud kaebused ja taju, et režiim nõrgeneb.”

Enamgi veel, rahulolematus lööb lõkkele täiemahulise Ukraina invasiooni taustal, mille Putin käivitas 2022. aasta veebruaris, ja laialt levinud veendumuses, et mittevene etnilised rühmad, sealhulgas baškiirid, on Ukrainas kõige raskemat koormat kandnud.

Üks esimesi Habirovi samme pärast seda, kui Putin nimetas ta piirkonna juhi kohusetäitjaks 2018. aastal, oli anda Baškortostani soodatööstusele luba kaevandada kriiti Huštau mäel, mida baškiirid austavad loodusliku pühapaigana. Huštau mäel on keskne roll mitmetes rahvatraditsioonides ja legendides. Alguses oli Baškortostanis neli püha mäeahelikku ehk šihhanit, kuid üks neist hävitati Nõukogude ajal kaevandamise käigus.

Bashkiri rahvuslikud organisatsioonid, sealhulgas Kuk-Bure ja Bashqort, milles mõlemas mängis olulist rolli Alsõnov, korraldasid massilisi proteste Huštau kaitseks, mis kulmineerusid 2020. aasta augustis.

“16. augustil saabus umbes 10 000 meest kogu Baškortostanist ja hakkas paljaste kätega kõiki barjääre maha võtma, tõrjuma miilitsat kõrvale ja hõivama mäge füüsiliselt,” meenutas endine aktivist Ruslan Gabbasov, kes töötas Alsõnoviga koos ja lahkus Venemaalt 2021. aastal.

“Lõpuks pidi Moskva sekkuma ja Habirov isiklikult käskis kohale minna ja protestijatega kokkulepe saavutada,” lisas ta. “Lõpuks võitsime ja Huštau, nagu teisedki šihhanid, registreeriti kaitsealuse loodusmälestisena.”

Siiski algatas Habirov rünnaku baškiiri organisatsioonide ja aktivistide vastu. Bashqort, kellel oli harud kogu piirkonnas ja kes tegeles aktiivselt mitmete igapäevaprobleemidega, nagu halvad teed ja ebaseadusliku alkoholi müük, keelati.

2020. aasta augustis mõisteti aktivist Airat Dilmuhamedov üheksaks aastaks vangi süüdistatuna “avalikes kutsetes rikkuda Venemaa territoriaalset terviklikkust”. Süüdistus tulenes tema 2018. aastal tehtud avaldusest, milles ta nõudis “tõelist” föderatsiooni Venemaal, kus piirkondadele antaks suurem autonoomia.

Ebakindel Habirov “kiusab teadlikult taga baškiiri rahvuslikke aktiviste ja üritab sellega Baškortostani poliitikamaastikku puhastada, et jääda sinna üksi,” ütles Gabbasov. “Fail Alsõnov oli baškiiri rahva viimane järelejäänud liider, kes oli vaba,” lisas ta. “Muidugi oli ta võimudele ebamugav, eriti Radi Habirovi jaoks.”

Pärast Alsõnovi karistamist avaldas populaarne baškiiri laulja Altõnai Valitov teda toetava videoklipi, öeldes, et baškiiri rahvas on “tõusnud oma kangelase kaitseks”.

“Valitsus näeb ainult ühte rahvast – venelasi,” lisas ta. “Nende propaganda räägib pidevalt sellest, kuidas me kõik oleme venelased. Ja nad saadavad tonnide kaupa baškiire Ukrainasse surema loosungi all “Me oleme venelased”. Kuid me pole venelased. Oleme baškiirid oma tuhandeid aastaid vana ajaloo, kultuuri, traditsioonide, keele ja maaga.”

Ta kutsus inimesi kogu Baškortostanis protestima kohalike omavalitsuste hoonete ees. Järgmisel päeval avaldas ta abipalve, öeldes, et julgeolekujõud olid saabunud tema koju Ufas. Kuigi ta kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et nad olid lahkunud, on ta sellest ajast alates olnud kättesaamatu.

Valitovi kommentaarid viitavad laiemale Baškortostani protestiliikumise rahulolematusele ja selle levimise võimalusele.

“Inimesed tunnevad end alandatuna ja solvatuna,” ütles Vene poliitanalüütik Dmitri Oreškin. “Loomulikult arenevad protestid etniliste alatoonide poole.”

“See on kõik seetõttu, et inimestel pole normaalseid, seaduslikke vahendeid oma huvide kaitsmiseks,” lisas ta. “[Puuduvad] ausad valimised, ausad meediaväljaanded, ausad kohtud ja põhiseaduslikud kaitsevahendid, näiteks õigus rahumeelselt meelt avaldada. Seda kõike pole.”

Ja kõige lähem pahameele allikas, lisab Oreškin, on sõda Ukrainas. “Pärast kõike on kahjuks kannatanud näiteks Burjaatia, Tõva, Dagestan,” ütles ta, viidates kolmele teisele suure mitte-vene elanikkonnaga piirkonnale. “Te peaksite olema pühak, et mitte süüdistada Moskvat või Venemaad Putini režiimi asemel. Etnilisel tasandil muutuvad suhted agressiivsemaks.”

Juba on sotsiaalmeedias ilmunud videod, kus baškiiri sõdurid Ukrainas väljendavad oma toetust Alsõnovile ja tema toetajatele. “Kui te ei lõpeta tegevust meie rahva vastu,” ütleb üks sõdurirühm, pöördudes Vene valitsuse poole, “siis hülgame oma positsioonid ja tuleme teie juurde. Kui soovite sõda, siis saate selle.”

Analüütik Galjamov märkis, et meeleavaldajad Baškortostanis ei nõua Putini tagasiastumist. “Tegelikult on peamine motivatsioon emotsionaalne rahulolematus Moskvaga,” ütles ta. “Peamine etteheide Habirovile on see, et ta on Moskva mees, kes rakendab Moskva poliitikat, mille eesmärk on hävitada baškiiri identiteet, baškiiri kultuur ja baškiiri poliitilised vabadused.”

Moskva keskvõim on Habiroviga rahul, lisas Galjamov, ja peamine asi, mida Kreml temalt nüüd nõuab, on “pakkuda suurt hulka sõdurimaterjali rindele”.

“Habirov on selle ülesandega piisavalt hästi toime tulnud,” ütles ta. “Baškortostani inimeste rindele saatmisel pole olnud viivitusi. Üldiselt on Kreml temaga rahul.”