Euroopa Liit soovib hõlbustada liiduvälistest riikidest pärit tööjõu kasutamist, pakkudes ühtset luba, mis lubaks võõrtöölistel pärast kuuekuulist töötamist liikmesriigis jääda sinna edasi töötuna ja saada töötutoetust. Eesti ei ole tõtanud seda direktiivi toetama, viidates võimalikele kaasnevatele sotsiaalkulutustele.

Eelmise aasta lõpus jõuti Euroopa rändepakti osas kokkuleppele, eesmärgiga reguleerida sisserännet Euroopa Liitu. Siiski soovib Euroopa Liit võimaldada võõrtööjõu legaalset sisserännet Euroopasse. Selleks töötati välja ühtse loa direktiiv, mis võimaldaks tööandjatel taotleda nii töö- kui ka elamisluba Euroopa Liitu toodavatele töötajatele.

“Miinimum, millest me räägime, on kuueks kuuks,” selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ERR-ile. “See sõltub, kuidas on olukord igas liikmesriigis, seda saavad liikmesriigid eraldi otsustada. See sõltub ka sellest, mis on tööandjate soov. Aga esialgu muidugi ei anta tähtajatuid lube, esimene on alati tähtajaline.”

Eestil on direktiivi osas vastupidine seisukoht, kuna peljatakse võimalikke sotsiaalkulutusi. Euroopa liikmesriikidest jäi selles küsimuses erapooletuks neli riiki, nende hulgas Eesti. Eesti seadused näevad ette töötutoetust vaid siis, kui inimene on töötanud Eestis kuus kuud, ja mitte rohkem kui ühe aasta jooksul. Samuti ei võimalda Eesti seadusandlus jääda riiki, kui tööluba lõpeb.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask rõhutas, et Eestisse võiks tuua inimesi ainult nendesse valdkondadesse, kus on tööjõupuudus, ja mitte töötuid.

“Kui suureks siis meie töötute hulk võib kasvada? Sellepärast ei ole mõeldav, et meile tulevad välismaalased, kes jäävadki töötuks ja jäävad siis pikemaks ajaks Eestisse. Pigem me leiame seda, et kui inimene on meie tööturule tulnud, siis ta töötaks ja panustaks,” lausus Vask.