Inga Raitar, Võro kongressi vanematekogu liige, avaldab ERR-i portaalis teravat kriitikat Eesti elektrisüsteemi ja riigi reageerimise suhtes lumetormiga tekkinud elektrikatkestustele. Raitar märgib, et viimase nädala jooksul on üle 10 000 majapidamise jäänud elektrita, kusjuures olukord on eriti murettekitav Lõuna-Eestis. Tema sõnul ei ole elektrikatkestustele leitud riiklikult adekvaatset lahendust ega mobiliseeritud piisavalt ressursse, kuigi olukord on kriitiline.
Raitar tõstatab küsimuse Elektrilevi teenitud kasumist, mis oli eelmisel aastal 128 miljonit eurot. “Kus on selle kasumi eest palgatud kümned uued elektrikud?” küsib Raitar. “Kus on maapiirkonna inimeste abistamise programmid ja varugeneraatorid sarnasteks meie kliimavööndis üldse mitte haruldasteks olukordadeks? Või loodetakse, et maalt inimesed selliste tingimuste tõttu kolivadki ära ja saab tühjaks jäänud küladesse tuuleparke ja polügoone rajada?”
Ta märgib, et enam kui 10 000 majapidamist Eestis on elektrita, pannes ohtu inimelud ja loomade heaolu. Riik ei ole selle ärahoidmiseks võtnud vajalikke meetmeid, leiab Raitar, võrreldes elektrivõrgu olukorda paari aasta taguse koroonakriisiga, millesse riik investeeris liigagi heldelt raha. “Elektrijulgeolek seevastu kukkus kokku kahe nädalaga ootamatu välisvaenlase, lume all ning keegi ei mõtlegi julgeolekuriskide riiklikule vähendamisele,” kirjutab Raitar.
Näiteks Rõuge piirkonnas on viimase kolme nädala jooksul olnud tuhandeid majapidamisi pidevalt elektrita. Raitar viitab Rõuge vallavanema kommentaarile, et olukorra tõsidust ei saa isegi täpselt hinnata, kuna elektrikatkestuste tõttu puudub side. “Rõuge valla sotsiaalmeedialehel hõigati elektrikatkestustes alles jäänud interneti vahendusel appi ja mõne tunniga leiti hulk vabatahtlikke, kes öösel töötavad ja liinimeeste tööpõldu ette valmistavad,” räägib Raitar. “Teedki on lahti suuresti tänu kohalikele kogukondadele.”
Elektrivõrgu haldamise spetsialist kirjeldas Raitari sõnul, kuidas töötatakse öösiti, et puhastada liine puudest ja valmistada ette ligipääs rikkekohtadele. Kõige raskem olukord on Valgamaal, kus kõik meeskonnaliikmed on hõivatud, ja appi on läinud teiste piirkondade inimesed. “Mehed on väsimusest kokku kukkumas, kuid uusi brigaade ei ole kuskilt võtta,” kirjutab Raitar. Kriitika suundub Elektrilevi poole, kes pole oma hiigelkasumite juures pakkunud töötajatele piisavat väljaõpet ega palka elektrijulgeoleku tagamiseks.
Raitar viitab artiklis ka häältele, et olukorra lahendaks laiaulatuslik raie elektriliinide ümber. “Võserikud liinide ääres ei anna (riiklikele) metsaärikatele raha, selle tõttu ei raiu neid keegi, kogu ressurss läheb mahlakateks vanametsade lageraieteks,” leiab Raitar. “Mida märjemaks ja raskemaks muutub lumi, seda rohkem lookas ja murdumisohtlikud liinide kohal on noored puud.”
Raitar väljendab pettumust riigi prioriteetide üle, osutades elektrivõrgu korrastamiseks ja korrastajate jaoks raha puudumisele, samal ajal kui riik eraldab suuri summasid rahvusvahelistele konverentsidele ja projektidele, näiteks veerand miljoni euro eest kliimakonverentsil osalemiseks Saudi Araabias. “Kas need veerand miljonit eurot poleks pisutki aidanud 10 000 elektrita majapidamist elementaarse elukvaliteedi taastamisel?” küsib Raitar.
Tema sõnul on paljud riigi ametkondade tehtud otsused juba aastakümneid olnud eluvõõrad ja isegi küünilised. Raitar näeb olukorda, kus suuri rahasummasid eraldatakse üleilmsetele projektidele, kuid kodumetsa ja kohaliku elanikkonna vajadused jäävad tähelepanuta. Tema hinnangul tuleks olulised julgeolekupoliitilised valdkonnad prioriteediks seada ning anda rohkem tähelepanu kohalikele elanikele ja nende vajadustele.
