1991. aasta 19. augusti varahommikul ärkas kogu Nõukogude Liit riigipöördekatse peale. Moskvas haaras võimu Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kes püüdis lämmatada vabaduseiha ka Baltimaades. Tallinna suunas liikusid tankikolonnid, sõjaväeüksused maandusid lennuväljal ja piirasid strateegilisi objekte.
19. augustil kell 4 hommikul alustasid putšistid riigipöördekatset, luues Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Hommikul helistas Arnold Rüütlile Balti sõjaväeringkonna ülem kindralleitnant Fjodor Kuzmin, teatades, et kõrgeimat võimu Baltimaades esindab nüüdsest tema. Rüütel vastas, et Eesti ei kavatse esitatud nõudmisi täita.
Samal päeval kell 14.10 maandus Tallinna lennuväljal sõjaväe transpordilennuk poolsaja dessantväelase, veoauto ja väliköögiga. Tallinna reisisadam suleti, väidetavalt õppuste tõttu. Õhtul kell 20.30 ületas Luhamaa piiripunkti Pihkva 76. õhudessantdiviisi kolonn – 62 lahingumasinat, 12 roomiktransportööri, 13 soomukit ja 36 eriotstarbelist sõjaväeautot. Liikumise ettekäändeks nimetati õppust radioaktiivse lekke likvideerimiseks, kuid tegelik siht oli Tallinn.
20. augusti ööl koondusid Eesti inimesed strateegiliste objektide kaitseks: raadio- ja telemaja juures oli sadu inimesi, teletorni meeskond jäi ootele. Kell 1 koondusid sõjaväeüksused Saverna piirkonda. Samal ajal saadi raadioside pealtkuulamise kaudu teade, et dessantväelased kavatsevad rünnata Eesti Televisiooni hoonet Gonsiori tänaval.
Telemaja kaitseks saabus grupp Eesti Riikliku Piirikaitseameti enesekaitseinstruktoreid. Nende ülesanne oli tagada töötajate turvalisus ja hoida „Aktuaalne kaamera“ eetris nii kaua kui võimalik. Kaitsjate relvastus oli napp – kumminuiad ja gaasimaskid. Hiljem liitus nendega neli politseinikku, kes tõid kaasa teenistusrelvad. Telemajja viivad tänavad suleti raskete veoautodega, mis olid laaditud kruusa või kütusepaakidega, et neid vajadusel kasutada barrikaadidena.
20. augusti hilisõhtul kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu välja Eesti iseseisvuse taastamise. Rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi objekte, sealhulgas Tallinna teletorni.
21. augusti varahommikul kell 4 jõudsid Pihkva dessantväelased teletorni territooriumile ja hõivasid hoone alumised korrused. Torni 22. korrusel, kus asus rahvusvaheline sideliin Soomega, barrikaadisid end neli kaitsjat – Peeter Milli, Jüri Joost, Jaanus Kokk ja Uno Kaseväli. Nad olid varustanud end toidu, vee ja 36 tundi kestvate akudega. Nende käsutuses olid kaks Makarovi püstolit ja kaks Kalašnikovi automaati.
Kell 4.49 jõudsid dessantväelased 21. korrusele, kuid tehnilise keskuse terasuksest edasi nad ei pääsenud. Saated jätkusid – Tallinna teletorn jäi üheks väheseks aknaks, kust maailm sai teavet Nõukogude Liidus toimuvast.
Kell 6.08 alustas Eesti salajane sideüksus Nõukogude armee raadioside segamist, halvates ründajate ühenduse staabiga. Kella 14 paiku saabusid teletorni juurde jalaväe soomusmasinad, kuid 22. korruse vastupanu ei suudetud siiski murda. Rahvusvaheline sideühendus jäi toimima.
Kell 15.15 kogunes teletorni juurde rahvahulk, kes takistas sõjaväe tegevust. Peagi tekkis dessantväelaste ja rahva vahel ka rüselus. Ent inimohvriteni õnneks ei jõutud. Kell 17.30 jõudis Tallinnasse teade: Moskvas on putš läbi kukkunud.
Sõdurid lahkusid tornist, võttes kaasa vara valuutabaarist. Eesti Televisioon ja Raadio jätkasid katkestamatult tööd.
